Ojéela’an kisaye’ tumen ya’ax u boonil, le beetik séeb u satkubáaj ti’ ba’ax óotik jaantik; ts’o’okole’ kéen u yu’ub sajbe’entsil yanike’, ku jóok’sik tu’ book ti’al u náachkunsik ba’ax ma’ u k’áati’. Ku tukulta’ale’ k’aas u lúubul ti’ xíiwo’ob tumen ku jaantik u saviail, ku k’askúuntik xíiwo’ob yéetel u yich che’ob.
Ich káastelan t’aane’ k’ajóolta’an beey chinche verde, yéetel méek’a’an tumen Pentatomidae baatsil, ts’o’oke’ suuk u yantal tu’ux ooxol yéetel húmedo, ichil lu’umo’ob tu’ux ku yila’ale’ ti’ yaan Área de Protección de Flora y Fauna “Laguna de Términos”, Isla del Carmen.
Kisaye’ pixa’an tumen ya’ax yáal, ts’o’oke’ le jejeláasila’ leti’e’ maas nojoch yaan ichil le uláak’o’obo’. Yéetel u chi’e’ ku xúuch-poot, tu ya’alaj máax beetik u k’a’aytajilo’ob u múuch’kabil Desarrollo y Medio Ambiente, Jacqueline May Díaz.
Tu tsikbaltaje’ waxts’íit u yook, ya’axtak tuláakal, ba’ale’ yaan xan cafétako’obi’. Tu poole’ yaan ka’ats’íit u baakel. U yiche’ ti’ yaan tu táan u wíinkilale’, ts’o’oke’ booxtak.
En español: La chinche verde, camuflajeada ante sus depredadores
“Ku p’isik kex óoxp’éel centímetros yéetel jach tu’ kéen kiisnako’ob ka ku k’uuxilo’ob”.
Jbiólogo Fermín Chaídez Ochoa tu ya’alaje’ ku jaantiok u saviail xíiwo’ob, ba’ale’ beyxan ku jaantik u yich che’ob yéetel i’inaj. Tumen ku poot yéetel ku xúuche’ ku k’askúuntik u chuun che’ob, ku satik u boonil le’ob yéetel ku k’askúuntik u yich che’ob”.
Maas suuk u yila’al ja’atskab k’iin yéetel kéen síisak, ba’ale’ ku janal xan ti’ uláak’ súutuko’ob.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan