Ti’ lajuntúul táankelemo’obe’, uktúul yaan u ja’abil ichil 15 taj 19e’, ku ye’esik ma’ ki’imak u yóol yéetel u wíinkilali’, ts’o’oke’ lelo’ sajbe’entsil u tsa’aysik chi’ichnakil -ansiedad wa depresión-, beey úuchik u ya’alal ichil jump’éel u meyajil tesis ti’ División de Estudios de Posgrado ti’ u najil xook Medicina ich Universidad Nacional Autónoma de México (UNAM).
Xaak’ale’ beeta’ab tumen Marcela Méndez Rodríguez. Meyaj ku ya’alike’ chéen u 30 por cientoil táankelemo’ob ku k’amik wa ki’imak u yóol yéetel bix u wíinkilal.
Ichil le uláak’ u 70 por cientoil máaxo’ob a’al ma’ ki’imak u yóolo’obi’, u ya’abile’ xch’uupo’ob 17 u ja’abil.
En español: Insatisfechos con su cuerpo, siete de cada 10 adolescentes en México
Ts’íibe’ ku ya’alike’, ichil u yóol táankelemo’obe’ ku núupul u xma’ ki’imak óolalo’ob yéetel bix u yu’ubik u wíinkilalo’obi’, tumen ku beetik u chi’ichnaktalo’ob wa u lúubul u yóolo’ob, le beetike’, k’a’anan u yantal meyaj ti’al u k’a’amal wíinkilal je’el bixo’, tumen tu paache’ ti’ yaan u yutsil óol tuukul.
U moots le talama’, ku ya’alik Ana Celia Chapa, máax ku betaj tu noj najil xook Facultad de Sicología, láayli’ te’el UNAMo’, ti’ yaan tumen yaan u kuuch bix u na’ata’al u jats’utsil juntúul xch’uup: unaj bek’ech, sak wíinkilal yéetel xlo’obayen, ba’ale’ lelo’ chéen u tuukul patriarcado, tumen ko’olele’ chéen ku chíimpolta’al tumen ku béeytal u yantal u paalal, ba’ale’ lelo’ nuupul yéetel u xlo’obayanil.
Chapae’ ku tukultike’, u p’áatal ma’ jats’uts u yilik ko’olel u wíinkilale’ ku káajal desde tu chichnil máak, tumen tu xch’úupalilo’obe’ ku ya’alal ba’al je’el bix: “k’as polokech”, wa “jats’utsech”, “wa ka a jelbes bix a búukintik a nook’e’ maas chan uts je’el a wilkabáaje’”, ts’o’oke’ lelo’ ku beetik u sublaktal wa u lúubul u yóol máak”, le beetik k’a’anan ma’ u ya’alal ba’al beyo’.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan