Ooche’ (Philander Vossi) juntúul áak’ab ba’alche’. Lu’um ku màan, ts’o’oke’ ku máan u ch’úukt ba’al u jaantej.
Suuk u máan tu juunal, ts’o’oke’ u yojel báab beyxan na’akal ti’ ba’al. Kaja’an tu k’áaxil Área de Protección de Flora y Fauna “Laguna de Términos”- Óol je’ex juntúul ch’o’, le beetik ku máan chukbil tumen wíinik.
Máax beetik u k’a’aytajilo’ob u múuch’kabil Desarrollo y Medio Ambiente, A.C., Jacqueline May Díaz, tu tsolaj ku p’isik ichil 76 centímetros ku káajal u xo’okol tu ni’ ts’o’oke’ ku bin tak tu nej. Ku aaltal kex ichil 4 yéetel 6 kilos. “U tso’otsele’ samal boox wa k’as k’ank’an yéetel u sak wíiwits’ yóok’ol u yich, le beetik pata’an u k’aaba’ ich káastelan beey zarigüeya de cuatro ojos.
En español: La oportunista zarigüeya cuatro ojos
Ku jaantik ik’elo’ob, mejen ba’alche’ob yaan u baako’ob yéetel u yich che’ob, ts’o’oke’ ku beetik u k’u’on ti’ u k’ab che’ wa ku páaniko’ob lu’um”. U neje’ maases boox tu chuun yéetel sak tak tu punta.
Ku beetik u k’u’ yèetel tikin le’ob, tu’ux yaan tikin che’ob wa u chuun che’ luba’an. Ti’al u wenele’ ku kopikubáaj. Ti’al u kaláantikubáaj ti’ uláak’ ooche’ ku níich’ koj yéetel ku p’u’ujul. Kéen u ts’áaj u mejenile’, ku yantal ichil 1 tak 7 u túulal.
Juntúul xch’upul ba’alchee’ ku ts’áak u mejenil ichil juntéen tak óoxtéen ichil jun ja’ab, tu ya’alaj xbióloga Estela Díaz Montes de Oca.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan