Ch’íich’ ja’e’ k’abaa’inta’an ich káastelan t’aan beey garza pico de bota (Cochlearius cochlearius), k’ajóolta’an xan beey garza cucharón, juntúul ba’alche’ kaja’an ich maanglarées, ts’o’oke’ kex tumen ku béeytal tuláakal tu’ux yaan maanglée tu Petenil Yucatáne’, maases suuk u yila’al tu petenil Cozumel, Quintana Roo, ts’o’oke’ ku yila’al tu ka’ jaatsilo’ob áak’al, tu baantail xaman yéetel tu baantail noojol.
Ch’íich’o’ob ku múul yantal ichilo’ob. Suuka’an u jets’ik tu’ux ku yantal ti’ le manglaro’, ts’o’oke’ jach uts tu yich u p’áatalo’ob chéen tu juunalo’ob ichil le manglaro’obo’, le beetik ku náachtalo’ob ti’ u jáalikil ja’, ti’al u p’áatalo’ob tu’ux bak’pachta’ano’ob tumen ja’, beey tu ya’alaj Rafael Chacón Díaz, máax jo’olbesik Centro de Conservación y Educación Ambiental ti’alinta’an tumen u múuch’kabil Parque y Museos de Cozumel.
En español: Garza pico de bota disfruta estar aislada dentro de los manglares
Ku káajal u k’u’k’ankilo’ob ti’al mayo, yéetel ti’al u chúumukilo’ob agostoe’ ku béeytal u yila’al u táankelmilo’ob, k’ajóoltano’ob beey volantones (leti’e’ ch’íich’o’ob ts’o’ok u p’atiko’ob u k’u’ob ba’ale’ ma’ uts u xik’náalo’obi’, yéetel láayli’ u k’amik u yo’ocho’ob ti’ u nojochilo’obi’).
Ti’ jump’éel k’ue’ suuk u ye’elsik ka’ap’éel je’, ba’ale’ jach talam u xuultal tu ka’atúulal u mejenil; chéen juntúul ku tsa’ayal kuxtal, ts’o’oke’ ku chíikpajal leti’e’ maas chan táankelemo’obo’ yóok’olal u k’u’uk’mel yéetel u boonil, tumen ma’ yanak u p’o’ot je’ex juntúul u nojochili’. Ken maas nuuka’ake’, yaan u boox kóoronáa, u chowak p’o’ot yéetel boox u yich; sak u ka’analil, u kaal yéetel u tseem; kaabale’ chak yéetel yaan u boox t’o’olil, ts’o’oke’ u xiik’e’ samal boox.
Chacón Díaze’ tu ya’alaj ch’íich’e’ talam u yila’al, ts’o’oke’ yaan k’iine’ maases ku yu’uba’al, ba’ale’ ma’atech u yila’ali’.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan