K'iintsil
La Jornada Maya
13/02/2026 | Ciudad del Carmen, Campeche
U boonile samal chak wa chak k’aank’an, ts’o’oke’ tu chúumuke’ yaan u booxil. Suuka’an u péek de áak’ab yéetel u jaantik xíiwo’ob, beyxan ti’al u yantal u mejenile’, k’a’abéet oka’an ich ja’. U k’aaba’ ich káastelane’ cangrejito rojo wa de luna.
U sientiifoil k’aaba’e’ Hartnollitus lateralis, ts’o’oke’ yaan ku yila’al tu jáal ja’ilo’ob Texas, Estados unidos, tak Venezuela.
“U sóol u paache’ táats’ yéetel wóolis, ts’o’oke’ chak wa chak k’aank’an u boonil, yéetel chúumuk ti’e’ yaan u booxil. U yooke’ chowaktak yéetel u xnat’ulo’obe’ óol maas chan kreema u boonil”, tu tsolaj Jacqueline May Díaz, máax beetik u k’a’aytajilo’ob u múuch’kabil Desarrollo y Medio Ambiente, A.C.
Tu tsikbaltaje’, le maas chan úuchbentako’obe’ de chachak u boonil wa chak k’aank’an, ka’alikil le maas chan táankelemo’obe’ óol maas samal booxo’ob.
U sóol u paache’ je’el u k’uchul u p’is tak 11 cms u kóochil, ba’ale’ wa ku p’i’isil tak yéetel u yooko’obe’ je’el u k’uchul tak 15 cms.
Suuka’an u kuxtal de áak’ab, yéetel juntúul ba’alche’ sublak. De k’iine’, ku ta’akikubáaj ti’ joolo’ob. U jela’anil yéetel uláak’ babo’obe’ leti’ u boonil yéetel tumen ku péek xan ti’ lu’um, kex tumen ti’al ka yanak u mejenile’, k’a’abéet u ka’ bin ich ja’.
Chak baabe’ ku jaantik xíiwo’ob, u yich che’ob yéetel mateeryáa orgaanikáa, tu ya’alaj jbiólogo Fermín Chaídez Ochoa. Ba’ale’ tu
ya’alaj xane’, wa tumen ku k’a’alalo’ob ti’al u tséenta’alo’obe’, unaj u ts’a’abal ti’ob ba’alo’ob je’el bix maangóo, puut yéetel ja’as.
Xbioologa Estela Díaz Montes de Oca tu ya’alaje’ ja’ab man ja’ab u yantal u mejenil. Ku bino’ob ich ja’, tu’ux piim yanik manglares, tumen ich k’áak’náab ku cha’ak u mejenil.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan