U ch’íijil máak tu noj lu’umil Méxicoe’ jejeláas bix u máansik máak, le je’ela’ yóok’olal ba’axo’ob jelbesik bix yanik ba’alo’ob je’ex meyaj, kananil, ts’aakankil, kúuchilo’ob ti’al u yantal máak yéetel uláak’ ba’axo’ob k’a’abéet ti’ wíinik ich mexicoil lu’um, tumen tu xamanil lu’ume’ leti’e’ tu’ux maas jach uts u ts’a’akal máak keetel yéetel bix u yúuchul tu baantail chúumuk wa noojol, beey úuchik u ya’alik máax jo’olbesik Seminario Universitario Interdisciplinario sobre Envejecimiento y Vejez ti’ u noj najil xook UNAM, Verónica Montes de Oca Zavala.
Ba’axo’ob p’atik ich jela’anil u kuxtal ch’ija’an máako’obe’, nuupul yéetel bix úuchik u kuxtalo’ob desde aantées, je’el bix xan yóok’olal beyka’aj séeba’an u páajtal u yantal ti’ob ts’aako’ob, meyaj, u péeko’ob ich kaaj yéetel u yantalo’ob ti’ jejeláas kaajo’ob wa lu’umo’ob, ichil uláak’ ba’alo’ob.
En español: Vejez en México, marcada por desigualdad entre norte y sur: UNAM
U x-xaak’alil Instituto de Investigaciones Sociales ti’ u noj najil xook UNAM tu ya’alaje’ u kaajilo’ob xamane’ ku chíikbesiko’ob maas jach ya’ab máak oksa’an u k’aaba’ ti’ u séerbisyosil salud, ichil le je’elo’obo’ ti’ yaan Baja California Sur, Chihuahua yéetel Nuevo León, tumen oksa’an u 90 por siientoil; ka’alikil noojol yéetel noojol-lak’ine’ ma’ seen ya’ab yani’; u noj lu’umil Michoacáne’ leti’e’ tu’ux maas ma’ ya’ab máak oksa’an u k’aaba’i’ tumen chéen 68 puuntos yaan ti’.
Úuchik u beetik u tsikbalil “Interseccionalidad territorial del envejecimiento”, tu ya’alaje’ máaxo’ob maanal 60 u ja’abilo’ob tu noj lu’umil Méxicoe’ ku chíikbesiko’ob u 12.8 por sienotil tuláakal kajnáalo’ob, ts’o’oke’ maas jach ya’ab kaja’ano’ob noojol yéetel chúumuk ti’ le noj lu’umila’.
Ciudad de Méxicoe’ 16 puunros yaan, tu paache’ ti’ yaan Morelos yéetel Veracruz, tu’ux k’ucha’an tu 14 por siiento; ts’o’oke’ ti’ yaan Michoacán, Nayarit, Oaxaca, San Luis Potosí yéetel Sinaloa, tu’ux yaan 13 por sientoi’.
Ts’o’okole’, Montes de Oca Zavala, tu ya’alaje’ ti’ ch’ija’an wíinike’ ku ts’a’abal u kuuch ko’olel. Óoli’ ti’ tuláakal noj lu’umo’ob ku chíikbesik ko’olel u maas ya’abil ch’ija’ano’ob, tumen yaan ichil 53 tak 54 por sientoi’.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan