de

del

Kay u delfín moteadoil atlántico, chíika’an leti’ tumen u ch’aach’ajilo’ob

Delfín moteado del Atlántico, conocido por sus características manchas
Foto: Jon McIntyre

U k’aaba’ ich káastelan t’aane’ Delfín Moteado del Atlántico (Stenella frontalis) juntúul chan nojoch cetáceo k’ajóolta’an tumen wáaway u yoot’el.

Yaab ku yila’al tu jáal ja’ilo’ob México; u ya’abile’ tu baantail Atlántico, ba’ale’ beyxan yaan ku yila’al tu k’áak’náabilo’ob Pacífico yéetel Índico.

Le kayo’ob beya’ k’ajóolta’an tumen maas ki’ u yu’ubik u yantal ti’ k’íinal ja’, le beetik maas chan uts u yantalo’ob tu’ux ku beetik ooxol, tumen wa k’íinal tu’ux yano’obe’ maas uts u yilik u péek yéetel u beetik ba’ak k’a’abéet ti’al u yutsil yantal. Kéen síijiko’obe’, túulis samal booxo’ob, ts’o’oke’ ku káajal u yantal u sak ch’aajilo’ob tu paach, yéetel tu jobnele’ u ch’áach’aj boox.

Ku chan k’éexelo’ kéen jo’op’ok u ch’íijilo’ob “Ya’abach máako’obe’ u k’ajóolmaj yóok’olal u k’aaba’, delfines moteados, ba’ale’ tu neene’ilo’obe’ mina’an mix jump’éel u ch’aajilo’obi’, tak kéen nuuukako’ob ku chíikpajal u mejen ch’aajilo’ob.

Wa maas ya’ab u ch’áach’ajo’obe’ maas ch’ija’an u ba’alche’il”, tu ya’alaj Paula Lomán, máax jo’olbesik u jaatsil educación ambiental ichil u mola’ayil The Dolphin Company.


En español: Delfín moteado del Atlántico, conocido por sus características manchas


Ojéela’an kayo’ob beya’ ku kuxtalo’ob ichil 40 tak 46 ja’abo’ob, jump’éel ba’al táakmuk’ta’an tumen xaak’alo’ob beeta’an tumen múuch’kabilo’ob ti’ táanxel lu’umo’ob, je’el bix NOAA, tu lu’umil Estados Unidos, yéetel ma’ juntúul ba’alche’il kaláanta’an tumen wíiniki’.

Kex tumen yaan k’iin ku béeytal u múul yantal yéetel u jeelo’obe’, kex uláak’ 20 u túulale’, suuka’an u yila’al ti’ maas nojoch múuch’o’ob; kex maanal cien u túulal ti’ taamtam ja’ob; beyo’ ku paklan kaláantikubáaj yéetel ku séebtal u chukik ba’al u jaantej, ts’o’oke’ ku xa’ak’tikubáaj yéetel uláak’ u jejeláasil delfín, je’el bix girador.

Suuk u yantal tu’ux taam yanik ja’, kex 10 metros u taamil, ba’ale’ ma’ u k’áat u ya’al wa chéen ti’ ku yantali’; yaan ila’an ti’ jáal ja’ob, je’el bix tu baantail Cancún, Isla Mujeres yéetel Cozumel, kex ma’ seen ya’abi’. Ku p’isik ichil 1.5 yéetel 2.3 metros yéetel ku aaltal ichil 100 tak 140 kilos.


Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan