de

del

Sobrecargos yéetel pilotose’ maas sajbe’entsil u tsa’ayal ti’ob ts’unus yóok’olal radiación

Sobrecargos y pilotos tienen mayor riesgo de padecer cáncer por radiación: Estudio
Foto: Ap

Máaxo’ob ku meyaj ti’al tsolnu’uktik vuelos yéetel pilotose’ maas sajbe’entsil u kíimilo’ob tumen je’el u tsa’ayal ti’ob ts’unus -wa cáncer- tumen yaan ba’al u yil yéetel radiación -maas sajbe’entsil tak ti’ máaxo’ob ku meyaj yéetel radiactivo nu’ukulo’ob-, beey úuchik u chíikpajal ti’ túumben xaak’al. Radiación cósmicae’ ku taal ti’ espacio.

Chéen junchanp’íit ku k’uchul tak Yóok’ol Kaab, ba’ale’ maas séeb u jats’ik máaxo’ob mantats’ u k’uchul jach ka’anal. Beey túuno’, ma’ jach ya’ab ba’ax chikbesiki’, tumen chéen chichan xaak’alo’ob beeta’an yóok’olal. Ti’ le je’elo’obo’ ku ya’alal u p’áatal máak naats’ radiación ikil u yantalo’ob mantats’ ti’ vuelose’ ku chíikbesik xan maas ya’ab máak ku kíimil yóok’olal ts’unus, u ya’abile’ pilotos yéetel sobrecargos.

Túumben xaak’ale’ “k’a’anan ba’ax ku chíikbesik yóok’olal le je’ela’”, beey ts’íibta’ab tumen ka’atúul australiail máak jach kaambanaja’ano’ob yóok’olal radiación, ba’ale’ ma’ táakpajo’ob te’el xaak’alo’.


En español: Sobrecargos y pilotos tienen mayor riesgo de padecer cáncer por radiación: Estudio


Meyaj beeta’abe’ jts’a’ab k’ajóoltbil le lunes máanika’ tu pikilju’unil yóok’olal ts’aak JAMA Internal Medicine. K’a’abéetkunsa’ab u datos maanal 12 millones u p’éel u certificadosil defunción tu’ux jets’a’an ba’ax meyajil ku beetik ka’ach le wíiniko’.

Máaxo’ob beet xaak’ale’ ch’íik u yilo’ob u tasasil kimen máak yóok’olal ts’unus yaan ba’al u yil yéetel u jach k’a’amal radiación, tu’ux táaka’an leucemia, linfoma, mieloma múltiple yéetel ts’unus tu yóot’el máak, iim, tiroides, próstata yéetel sistema nervioso central.

Ichil maanal 500 u p’éel meyajo’obe’, máaxo’ob ku meyaj beey u auxiliaresil vuelose’ leti’e’ tu’ux maas jach ya’abchaj u porcentajeil kiem máan yóok’olal u k’oja’anil ts’unus yanchaj ba’al u yil yéetel radiación, yéetel pilotose’ chíikpaj tu ka’ap’éel lugaril, beey ila’ab tumen ajxak’al máako’ob.

 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan