de

del

Foto: Reuters

U k’ajla’ayil yéetel u ch’i’ibalil áafrikaana yéetel áafrodeseendiente miatsile’ láayli’ ma’ táan u chíibesa’ali’, beey úuchik u ya’alik x-xak’al xook Citlali Queca Reyna, úuchik u máan u k’iinil Día Mundial de la Cultura Africana y de las Personas Afrodescendientes. Ichil ba’ax chíikpaj ti’ u xookil Censo de Población 2020, beeta’ab tumen u mola’ayil Instituo Nacional de Estadística y Geografía (INEGI), tu lu’umil Quintana Rooe’ chíikpaj kajnáalo’ob ku chíimpoltikubáajo’ob beey áafroameerikana wa áafrodeseendientee’ k’ucha’an tak 2.8 por siientoil ti’ tuláakal kajnáalo’ob yaan. 

Le 24 ti’ enero máanika’, máan u k’iinil Día Mundiall de la Cultura Africana y de los Afrodescendientes, je’ets’ tumen Naciones Unidas tu ja’abil 2019, ts’o’okole’ yóok’lal le k’iina’ Comisión de los Derechos Humanos ti’ u lu’umil Quintana Rooe’ tu beetaj jump’éel nojoch tse’ek beeta’ab tumen u x-xak’al xookil áantropología Quecha Reyna.

X-xak’al xooke’ tu ya’alaje’, péech’óolal yóok’lal u ch’i’ibal máake’ ku beetik u jach talamtal u chíimpoltik máak áafrodeseendiente ch’i’ibalil. “Talam u chíimpoltikubáaj máak beyo’ wa úuch yanak u jejeláasil péech’óolalo’ob tu bak’pach u ch’i’ibalil (...) tumen jach aal u kuuch le je’elo’ tumen ku tu’ubsa’al u k’a’ananil ba’alo’ob u p’atmaj miaatsil ti’ kaaj”, tu ya’alaj. 

 

También te puede interesar: Racismo dificulta autorreconocimiento cultural de afrodescendientes: experta

 

Tu lu’umil Quintana Rooe’, u xookil Censo 2020 beeta’ab tumen INEGIe’ tu chíikbesaje’ yaan 52 mil 264 u túul máako’ob ku chíimpoltikubáajo’ob beey áafroameerikana wa áafrodeseendientes; leti’obe’ u 2.8 por siientoil kaaj; u 51.6 por siientoile’ xiib yéetel u 48.4 por siientoile’ ko’olel. U ja’abilo’obe’ ti’ yaan cihil 25 yéetel 29. 

X-xak’al xooke’ ti’ ku meyaj xan tu noj najil xook Universidad Nacional Autónoma de México (UNAM) tu tsikbaltaj bix yanik áafrodeseendiente ch’i’ibal tu lu’umil México yéetel u k’a’ananil úuchik u laj yantal noj lu’umo’ob. Tu ya’alaje’, kex tumen chéen u ka’atéenil u k’iimbesa’al le noj k’iina’, yanchaj u yáax je’ets’el nojts’íib ti’al u jeel líik’sa’al u miatsil África tu ja’abil 2006, ts’o’okole’ mokt’anta’ab tumen u nojochilo’ob nojlu’umo’ob yéetel u jala’achilo’ob Unión Africana.  

“Nojmeyajo’ob káaj u beeta’al tu bak’pachile’ ku beetik u núup’ul áafrikano Noj Lu’umo’ob yéetel uláak’ kóontineenteob ti’al u yila’al ka ch’éejsa’ak péech’óolal yéetel tuukulo’ob jets’a’an tu yóok’ol le máako’oba’, tumen u kuxtalo’obe’ t’uubul ichil palitsil lik’ul u siigloil XV”, tu ya’alaj.

“K’a’anan u chíikbesa’al kaaj síij ichil u puksi’ik’al áafrikaanoil ch’i’ibal, ka kéet yanak yéetel máasewal kaajo’ob; u k’iimbesa’al wa ba’axe’ ku je’ets’el ti’al u k’a’ajsa’al ba’ax yaj, ti’al u chíikbesa’al najmal u beta’al ya’ab meyaj láayli’, ts’o’okole’ le je’elo’ ku beetik u yantal k tukultik ba’ax ma’ k-ojeli’ yéetel ba’ax k’a’anan ti’al u tse’elel k’aasil tuukulo’ob yóok’lal”, tu ya’alaj.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan