de

del

Foto: Facebook The Maya Farm

Koots’o’ob yéetel chachakwaajo’obe’, óoli’ beey píitbil táamal u beeta’al, kaláanta’an u beeta’al tumen Chok’o’ob junmúuch’ máako’ob ti’ u méek’tankaajil Lázaro Cárdenas, ti’ u lu’umil Quintana Rooe’, táan u jach ts’áak u yóolo’ob ti’al ma’ u ch’éejel u beeta’al yéetel ti’al u beeta’al je’el bix suuka’anile’. Le janalo’oba’, óoli’ je’ex táamalo’ob k’ajóolta’an tumen tuláakal máak, ts’o’okole’ ku beeta’al yéetel ba’alo’ob je’el bix u le’ xmak’ulan beyxan yéetel u le’ ja’as.  

Ikil u kaxtik ma’ u ch’éenel u beeta’al janalo’ob suuk u beeta’al te’e maaya lu’umo’, Roberto Mez Chimale’, ku tsikbaltik bix u beeta’al kots’o’ob. Ku k’a’abéetkunsa’al u le’ xmak’ulan, iib, sikil, séeboyin, k’utbil iik yéetel jáabaneróo.  

Ti’al u beeta’ale’ ku cha’akal u juuch’il yéetel le iibo’obo’, ba’ale’ yáaxe’ ku tsa’ajal. Ken ts’o’okole’ ku xa’ak’tal yéetel séeboyin, sikil yéetel iik. Beyxan ku ts’a’abal u jáabaneroil le bix ken u yóot máake’, ts’o’okole’ ku xa’ak’tal.  

 

También te puede interesar: Codzobes y chachacuajes, gastronomía maya en extinción

 

“Ku cho’obol u le xmak’ualn yéetel ku ja’ayal; yóok’ole’ ku pak’achta’al u juuchil tak kéen jach jaaychajak, ts’o’okole’ ku ko’ots’ol, ti’al u píibta’ale’, ku ts’a’abal u tuunichil yéetel ku chokokíinsa’al, ku ja’ayal tuláakal yéetel ma’ili’ mu’ukuke’ ku ja’ayal u le’ ja’as ti’al u te’ep’el”, ku tsikbaltik Roberto Mex.

Je’el u páajtal u jach tak’ankúunsa’al wa ma’, ku xáantal ichil jump’éel oráa yéetel uláak’ táanchúumuk. 

Beey túuno’, ti’al u beeta’al chachakwaaje’, unaj u xa’ak’tal juuch yéetel chak xa’ak’ tak kéen u bonubáaj tu beel, leti’e’ k’óol ku xa’ak’ta’al yéetel u baak’el kaax wa k’éek’en tsi’iktan, beyxan unaj beeta’an u p’aakil yéetel u sebooyail, ts’o’okole’ ku to’obol yéetel u le’ ja’as póoka’an.   

Robertoe’ ku tukultike’, le janalo’oba’ jujump’íitil u bin u tu’ubsa’al tumen máak, tumen u múuch’il máako’ob k’ajóolta’an beey chok’o’obe’, ku meyajo’ob ti’al ma’ u tu’ubsa’al u beeta’al le janalo’oba’, ba’ale’ ti’al xan u beeta’al je’el bix unaje’. 

Tu tsikbaltaj xane’, kots’o’obe’ je’el ba’axak k’iin ku páajtal u beeta’al ti’al jaantbil, ba’ale’ chachakwaajo’obe’ suuk u beeta’al ti’al u yets’kúunsa’al ti’ pixano’ob, kéen máanak u k’iinil 8 ti’ noviembre, ba’ale’ ma’ili’ xan ts’o’okok le winalil je’elo’. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan