de

del

Jxak’al xook Fidencio Briceño ku ya’alike’ maaya t’aane’ jujump’íitil u bin u túumbenchajal

El lingüista Fidencio Briceño afirma que la lengua maya se resemantiza
Foto: Raúl Angulo Hernández

Walkila’, yaan t’anao’ob ich maaya t’aan suuk u k’a’abéetkunsa’al tu kuxtal kaaj sáansamal, tak tumen máaxo’ob ma’atech u t’aniko’ob maayai’, ba’ale’ le ba’ax u k’áat u ya’alej náach ku máan ti’ jach bix yanik ich maayai’, le beetik jlingüiistáa Fidencio Briceño Chele’, tu ya’alaje’ ku yúuchul tumen t’aano’ob ich maayae’ ku káajal u k’a’abéetkunsalo’ob yaanal bix ti’ je’el bix suuka’ane’, ti’al u ya’alal uláak’ wa ba’ax.

“Ya’abach ti’ le t’aano’oba’ ku k’a’abéetkunsa’al te’e kaajo’obo’, ba’ale’ walkila’ ku ya’alal tumen máaxo’ob yaan noj kaaj, le beetik ku k’éexel ba’ax u k’áat u ya’alej, tumen ma’ táan u k’a’abéetkunsa’al je’el bix suuka’ane’”, tu tsolaj. 

 

También te puede interesar: El lingüista Fidencio Briceño afirma que la lengua maya se resemantiza

 

Kex tumen yaan lingüiistaob ku ya’aliko’obe’ kéen úuchuk ba’al beya’ ku sa’atal maaya t’aane’, Fidencio Briceñoe’ ku ya’alik t’aane’ chéen táan u túumbenkuusikubáaj, tumen t’aane’ ku bin u k’éexel, ts’o’okole’ kex k’éexek xan ba’ax u k’áat u ya’alej, maayae’ láayli’ ti’ yani’, yéetel láayli’ xan u k’a’abéetkunsa’al, tak ichil u kaajal máak wa táanxel tu’ux.  

“Ti’al máaxo’ob u jach k’almajo’ob u nu’ukil bix unaj u t’a’anal maayae’, le je’ela’ ku ch’a’ako’ob beey tu bin u sa’atal t’aan, ba’ale’ teen beey jliingüiistaene’ kin wa’alike’, kéen sa’atak bix u k’a’abéetkunsa’al tumen kaaj tumen yaanal bix u na’atale’, ku k’éexel xan ba’ax  u k’áat u ya’alej. Je’el bix kéen ch’a’abak jump’éel t’aan wa chuka’an tuukul ti’al u ya’alal tumen uláak’ máako’ob, ts’o’okole’ kex pooch’ile’, ma’ ojéela’an ba’ax jach u k’áat u ya’alej, ba’ale’ ku káajal u k’a’abéekunsa’al yaanal bixij”, ku ya’alik.

Je’el bix u bin u ya’alal le maaya t’aano’oba’, beyxan u bin u p’áatal ichil t’aan ku beeta’al sáansamal tumen kaaj.  

Fidencio Briceñoe’ tu k’a’ajsaj u ya’abil le t’aano’ob mantats’ u k’a’abéetkunsa’alo’obe’, tak tumen táanxel kajil máako’obe’, yaan ba’al u yil yéetel u wíinkilal máak, je’el bix, tuuch, xiik' yéetel chuchu'.

U t’aanil  tuuche’, ku ya’alik jump’éel ba’al yana tu wíinkilal máak, ba’ale’ beyxan yaan ba’al u yil yéetel bix u na’atal ka’an, tumen wíinike’ u chúumukil yóok’ol kaab ti’al u kéet yantal ba’al. Yóok’lal bix u ch’a’abal le t’aano’oba’, Briceño Chele’, tu ya’alaj xan yaan máaxo’ob ku k’a’abéetkunsiko’ob tak ti’al báaxal t’aan, wa ichil máaxo’ob naats’ yanik ti’obi’.  

Beyxan, tu ch’a’achibtaj tak jump’éel k’aay suuk u bin u ka’anal tu paalil máak, ts’o’okole’ yaan xan ba’al u yil yéetel u nojoch eek’ilo’ob ka’an: xi'ik u bin xi'ik u bin yokol k'iin. “Le k’aaya’, ku k’a’ayal tak tumen uláak’ máaxo’ob mix u yojel u t’aano’ob maayai’”, tu ya’alaj.  

Uláak’ t’aano’ob ku ya’alal ichil u káastelan t’aanil Yucatáne’, leti’ le je’elo’oba’: cachito, siijil ti’ káach; cenote, ku taal  ts'ono'ot wa chamaco, ku taal ti’ chan máak.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan