de

del

Foto: Rodrigo Díaz Guzmán

Táan u náats’al U K’iinil Ko’olel, le beetike’ Amnistía Internacionale’ tu ts’áaj k’ajóoltbil u tsoolts’íibil México: La era de las mujeres. Estigma y violencia contra mujeres que protestan, tu’ux ku ts’a’abal ojéeltbil jayp’éel ba’alo’ob yóok’lal bix u k’a’abéetkunsa’al u bejilo’ob kaaj tumen xlo’obayeno’ob ti’al u péeksiko’ob k’a’anan ba’alo’ob ikil u kaxtiko’ob u k’éexel ba’al ti’al u yutsil u ko’olelilo’ob le noj lu’uma’, kex tumen ku yantal máax beetik loobilaj te’e noj péektsilo’oba’.  

Te’e tsoolts’íibo’, mola’aye’ tu ts’áaj k’ajóolbtil xaak’al tu beeta’aj ti’ kamp’éel líik’saj t’aan beeta’ab tumen ko’olelo’ob yéetel u múuch’il féeministaob ba’ale’ beyxan ba’ax k’at u beel ti’al u beetiko’ob. Líik’saj t’aano’obe’ beeta’ab tu ja’abil 2020, tu lu’umil Guanajuato, Sinaloa, Estado de México, Ciudad de México yéetel Quintana Roo, yéetel u tsikbalil ba’ax úuche’, beeta’ab tumen Quetzali Rojas.

 

También te puede interesar: Mujeres que protestan generan cambios, reconoce Amnistía Internacional

 

Erika Guevara Rosas, máax jo’olbesik Américas de Amnistía Internacional tu ya’alaje’, te’e ju’uno’ ku tso’olol ba’ax sajbe’entsil yaan ti’al ko’olel yéetel féeminista múuch’ilo’ob kéen jóok’oko’ob yóok’ol bej ti’al u líik’sik u t’aano’ob, ba’ale’ beyxan bix u káajal u seen a’alal ba’al ti’ob yéetel u bix u káajal u seen yantal t’aan tu yóok’olo’ob.  

“U yantal u páajtalil máak ti’al u much’ikubáaj ta’al t’aane’ jach táaj k’a’anan wa ma’ táan u chíimpolta’al u páajtalil wíinik, ba’ale’ beyxan wa jo’olpóopo’obe’ ku p’atiko’ob paachil je’el ba’axak taak poolil ka beeta’ak tumen ko’olel, máaxo’ob jach táaj úuch p’ata’ako’ob paachil”, tu ya’alaj.

Tu ja’abil 2019 ka káaj u jach chíikpajal noj péektsilo’ob ku yantal ti’al u líik’sa’al t’aan tumen máaxo’ob ku k’áatiko’ob ka jach e’esa’ak ba’ax meyajo’ob táan u taal u beeta’al wa ti’al u takpolta’al tuláakal poliitikáas loobiltik u páajtalil wíinik.

“K-ojele’, lalaj oorae’ ku kíinsa’al juntúul ko’olel, chéen tumen ko’olel, tu lu’umil América Latina yéetel Caribe. Maanal ti’ u 97 por siientoil ko’olelo’obe’ kuxa’ano’ob ti’ lu’umo’ob tu’ux mina’an mix jump’éel a’almajt’aan éejentik ka luk’sa’al u si’ipil ko’olel wa ku yéensa’al paal ti’”, tu tsikbaltaj. 

Guevara Rosase’ tu ya’alaj u yúuchul sexual loobilaj yéetel u sa’atal ko’olelo’ob beyxan ch’úupalalo’obe’, leti’e’ ba’alo’ob ku jach takpolta’al, tumen mina’an mix jump’éel u meyajil justicia jeets’el ti’al u ts’aatáanta’al.  

“Walkila’ leti’e’ máax chíikbesiko’ono’, ts’o’okole’ ku k’a’abéetkunsiko’ob u bejilo’ob kaaj ti’al u ts’áako’ob u muuk’il u t’aano’ob, ti’al xan u k’éexel ba’al ti’al u yutsilo’ob. Xlo’obayen ko’olel ku péeko’ob walkila’, ts’o’okole’ le je’elo’ láayli’ k’a’anan ba’ax ku ye’esik”, tu tsolaj.   

Beey túuno’, Tania Reneaum Panszi, máax táaka’an Amnistía Internacional México tu ya’alaje’, tsoolts’íibe’ ku much’ik kamp’éel noj k’a’anan ba’alo’ob. Yáaxe’, u k’a’ajsajil p’aax yaan ti’ noj lu’um ti’al u xak’altik ba’ax ku beeta’al tumen ajkanan kaajo’ob le ken u jets’ u muuk’o’ob yóok’lal kajnáalo’ob.  

“Beyxan yaan u féeministail óol, tumen k’a’anan u k’ajóolta’al bix u tuukulo’ob yéetel ba’ax ku máansiko’ob sáansamal. Tsool ts’íibe’ ku chíikbesik ti’ ya’ab ko’olel oksa’an saajkil, ts’o’okole’ mantats’ u yúuchul”, tu ya’alaj.  

Te’e tsoolts’íibo’ ku xo’okol ba’ax úuch ti’ líik’saj t’aan beeta’ab tumen féeministaob ti’ jo’op’éel noj lu’umo’ob, je’el bix le beeta’ab tu k’iinil 9 ti’ noviembre, ti’ u noj kaajil Quintana Roo, tu’ux líik’sa’ab t’aan ti’al u k’áata’ak ka ts’a’abak u si’ipil ti’ máax kíins Alexis, máax chéen 20 u ja’abil ka’achij. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan