de

del

Jala’acho’obe’ u p’atmaj paachil yéetel u tu’ubsmaj u ya’abil le ko’olelo’ob ma’ kaja’an ti’ noj kaajo’obi’

Unaj yaan nu'ukbesajo'ob tu’ux ka cha’anukta’ak ba’ax no’ojan ti’al ko’olel
Foto: Abraham Bote Tun

Ko’olel kaja’an ti’ u méek’tankaajilo’ob Jo’e, tu ya’alajo’obe’ ichil u tsikbalil ba’ax najmal ti’ u noj lu’umil Yucatán yéetel ti’ u noj kaaje’, tu’ubsa’ano’ob; ts’o’okole’ láayli’ u péech’óolta’alo’ob yéetel ku táaka’al ba’al tu beelo’ob ti’al ma’ u kaláanta’al u kuxtal je’el bix unaje’. 

Ichil jump’éel ts’íib ts’a’ab k’ajóoltbil ti’ reedes soosialese’, leti’obe’ tu chíikbeso’ob ba’ax talamilo’ob yéetel jela’antak ba’alo’ob ku máansik u jaatsil ko’olel kaja’an tu noj kaajil Jo’. Tu ya’alajo’obe’ u jo’olpopilo’ob kaaje’ jach ma’ táan u beetiko’ob mix ba’al yóok’lal loobilaj ku beeta’al ti’obi’.  

 

También te puede interesar: Mujeres de comisarías de Mérida, rezagadas y olvidadas por autoridades: activistas

 

Beyxan, te’e ts’íibo’, a’alabe’ u mola’ayil Secretaría de Seguridad Pública (SSP), maanal ti’  35 minuutos ku xáantal u k’uchul le kéen t’a’anak ti’al u takpolta’al wa ba’ax loobilaj ku beeta’ali’; ts’o’okole’ jach ya’ab u téenal u péech’óolta’al, u loobilta’al, u ya’alal ba’al ti’ ko’olel yéetel ma’ táan u ts’aatáanta’al tumen u moala’ayilo’ob toj óolal.

Áaktibiistaobe’ tu ya’alajo’obe’ ku binetik u ka’ansa’al yéetel u péeksa’al u yóol kaaj ti’al u yojéelta’al uláak’ ba’al yóok’lal u páajtalil wíinik, sexual kaambal yéetel u ba’ax páajtalil yaan ti’ máak kéen okok meyaj wa tu’ux.

“Láayli’ k páa’tik ka yanak nu’ukbesajo’ob tu’ux ka cha’anukta’ak ba’ax no’ojan ti’al ko’olel, ichil je’el ba’axak u jaatsil jala’achil”; tu ya’alajo’ob.  

Ko’olel óotik k takpolt loobilaj ku beeta’al to’one’, ku ya’aliko’ob, yaan to’on u páajtalil k beetik ich mukulil, ts’o’okole’ chéen to’on ku páajrtal k-a’alik bix yaniko’on. Beyxan, ku ya’aliko’ob, jach táaj k’a’anan u séeb yantal kaambal tu’ux ka táakbesa’ak ba’ax no’ojan ti’al sexualidad, ba’ale’ tu’ux ka p’áatak paachil je’el ba’axak k’uj ka oksaj óolta’ak, beyxan ka yanak u muuk’il siientifikóo tuukul yéetel ka e’esak ti’ najilo’ob xook.  

Ka’alikile’, u kéet yantal ko’olel ti’ je’el ba’axak kúuchile’, láayli’ unaj u tsikbalta’al, ts’o’okole’ unaj u séeb ts’aatáanta’al ti’ le méek’tankaajo’obo’. “Unaj u yantal u yóol yéetel u péek u yóol máak ti’al u páajtal k-ilik ba’ax je’el u beéyta’al u beetchajal ti’al u xu’ulasa’al loobilaj ku beeta’al ti’ ko’olel”, tu ya’al ko’olelo’ob yaan te’e méek’tankaajo’obo’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan