de

del

Ti’al u páajtal u ts’aatáanta’al ko’olel máaxo’ob ku loobilta’ale’, Suemy Marisol Maza Martín yéetel x-áaktibiista María Candelaria May Novelo, tu ts’áajo’ob meyaj u kúuchil Centro Cultural y de Derechos Humanos Casa Colibrí en Panabá. Meyaje’ ku núup’ul ti’ meyaj ts’o’okili’ u káajal u beeta’al tu noj kaajil Saki’, tu’ux láayli’ ts’a’aban le k’aaba’ je’elo’.  

Beyxan táan u yúuchul múul meyaj yéetel Katia Mena Pacheco beyxan yéetel Claudia Rocío Duarte Aranda.

Candelaria Maye’, juntúul xka’ansaj, xts’íib yéetel juntúul ko’olel ku ba’atel ti’al u chíimpolta’al u páajtalil ko’olele’, tu ya’alaje’ jach táaj k’a’anan bin u beeta’al le meyaja’, tumen ku tukultike’ ku binetik u yantal kúuchilo’ob tu’ux ka kaxta’ak u xu’ulsa’al loobilaj.  

 

Tambíen te puede interesar: Casa Colibrí en Panabá, equipo en favor de mujeres que viven violencia

 

Kúuchil yaan tu kaajil Saki’e, káaj u meyaj tu k’iinil 26 ti’ agosto, ti’ u ja’abil 2017. Beeta’ab tumen ku kaxta’al u xak’altukulta’al bix yanik ba’al tu lu’umil México, ti’ ba’ax yaan u yil yéetel u páajtalil wíinik, yéetel tumen mina’an ya’abach kúuchilo’ob tu’ux ka úuchuk kaambal tu lak’inil u lu’umil Yucatán.  

Ba’ale’, walkila’, ts’o’ok u je’ebel u joolnajil u túumben kúuchil Panabá, tu’ux yaan u meyaj u múuch’il ko’olelo’oba’ ti’al u péektsiltiko’ob utsil kuxtal ich xma’ loobilajil. Te’ela’, yaan u ts’a’abal kaambalilo’ob, tse’eko’ob, tsikbalo’ob yéetel u áantaj ti’al ko’olel ku loobilta’al. 

“Tene’ kin tukultike’, yaan u páajtal u k’e’exel ba’al wa k-kaambal, beyxan wa k múul meyaj. Ko’olele’ ma’ táan u páajtal u luk’ul tu’ux ku loobilta’ali’, wa ma’ táan u yojéeltil ba’ax páajtalilo’ob yaan ti’ beey wíinik”, tu ya’alaj Candelaria.  

Meyaj ku beeta’al Casa Colibrí u chíikulal féeminista meyaj, tumen k’a’anan u yúuchul meyaj bul k’iin, tu ukp’éel k’iinilo’ob le p’is k’iino’.  

Tu kúuchil Centro Cultural y de Derechos Humanos “Ts’unu’un Naj” (Casa Colibrí) yaan u ka’ansal ti’ máak ba’ax páajtalilo’ob yaan ti’, beyxan ba’ax sen jejeláasil miatsilo’ob yaan ti’ le lu’uma’, bix u xíimbal máak yóok’ol kaab, xook, ichil uláak’ ba’alo’ob. Chéen ba’axe’ u nooyile’, leti’e ka chíimpolta’ak miatsil maaya, tu’ux ka yanak kuxtal ich jáalk’abil, xma’ loobilajil, beyxan tu’ux ka utsil líik’ik xch’úupalal yéetel tu’ux ka chíimpolta’ak u sexualidad tuláakal máal.  

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan