de

del

T’uut’

U ki’ichkelemil le petenila’ sajbe’entsil yanik tumen ku máan konbil chéen beyo
Foto: Ismael Arellano Ciau

U ti’al Vanessa Martínez García, máax jo’olbesik Proyecto Santa María, u kajnáalilo’ob le petenila’ unaj u jach ki’imaktal k-óol bin, tumen chéen te’e lu’uma’ ku páajtal u yila’al t’uut’ (Amazona xantholora), chéen ba’axe’ sajbe’entsil yanik u kuxtal tumen ku máan konbil chéen beyo’, tumen le ba’ala’, láayli’ u beeta’al te’e lu’uma’.

 

También te puede interesar: El loro yucateco, orgullo peninsular amenazado por el tráfico ilegal

 

Juntúul t’uut’e ku p’isik ichil 25 yéetel 28 sentiimetros u chowakil, ts’o’okole’, je’el u chukik tak 200 yéetel 230 graamos u aalil. Ma’ máach ku máan ti’ u t’uut’il sak táan polal, le beetik yaan k’iine’ ku xa’ak’pajal -jach ku yúuchul kéen xik’náalnako’ob- ba’ale’ yaan ba’ax jela’an ti’: tu yáanal u yiche’ yaan junch’áaj boox, ts’o’okole’ jump’éel u yiche’ chak u bak’pachil yéetel u koje’ k’aank’an.  

Te’e petenila’, ku páajtal u yila’a waxakp’éel u jejeláasil t’uut’, ti’ le 22 yaan ichil tuláakal u lu’umil México; t’uut’ ku síijil wey Yucatáne’, suuk u jantik ya’, óox, chi’, k’óopte’, chakaj yéetel u ya’abil u yich che’ yaan ich k’áax. Ba’ale’ sajbe’entsil yanik u kuxtal le ba’alche’a, beey jets’an ti’ Normal Oficial Mexicana ti’ u ja’abil 2010. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan