de

del

Yanchaj u múuch’kabil Constituyen la Coordinadora de Comisariados Ejidales y Comunales de Yucatán

Yucatán: Constituyen la Coordinadora de Comisariados Ejidales y Comunales
Foto: Coordinadora de Comisariados Ejidales y Comunales del estado de Yucatán

Le 4 ti’ febrero máaniko’, yanchaj Coordinadora de Comisariados Ejidales y Comunales de Yucatán, tu’ux táakpajal maanal 150 u túul éejidal jkomiso’ob ti’ le péetlu’umilo’.

Ichil jets’tsíibil beeta’ab tu méek’tankaajil Motule’, k’áata’ab ka yanak k’éexilo’ob ti’ u agrario mola’ayo’ob, yéetel ka mu’uk’ankúunsa’ak éejido’ob, beyxan táan u páa’tik u k’uchulo’ob le 10 ti’ abril ku taala’ tak Ciudad de México, ti’al u k’ubiko’ob ti’ u jala’achil u noj lu’umil México,  Andrés Manuel López Obrador, jump’éel ts’íib ti’al u k’áatiko’ob ka u yáant u meyajta’al k’áax ti’ mexikoil noj lu’um. 

Ichil ba’ax a’alab tumen Agraria de Motul, jbeeta’ab tumen Coordinadora de Comisariados Ejidales y Comunales del estado de Yucatán, le múcuh’tambal beeta’ab tu kaajil Felipe Carrillo Puertoe’, yáax beeta’ab tu kaajil Saki’, walkil jo’op’éel winalo’ob paachil, tu’ux tsikbalta’ab jejeláas tuukulo’ob k’a’anan u ti’al le éejidoo’; ts’o’okole’ beeta’ab tu kaajil Chocholá; suunajo’ob Saki’ yéetel ka’aj ts’o’oke’ máano’ob Tekax. Tu jo’oloj le je’elo’, leti’e’ ka’aj beeta’ab tu kaajil Motul.

 

En español: Yucatán: Constituyen la Coordinadora de Comisariados Ejidales y Comunales
 

Béey túuno’, yéetel múuch’tambal beeta’abe’, ku chíikpajal xan le péetlu’umila’, ichil péekbal ku taal u beeta’al tumen éejidal jkomisilo’ob ti’ uláak’ u péetlu’umilo’ob México, je’el bix Guerrero, Querétaro, Puebla, Morelos, Estado de México, Oaxaca yéetel Ciudad de México. 

Beyo’, u péetlu’umil Yucatáne’ táan u núupul ti’ u múuch’il Nuevo Agrarismo táan xan u péek walkila’, yéetel yaan u much’ikubáaj ichil Convención Nacional Agraria, le 10 ti’ abril ku taala’, tu Zócaloil Ciudad de México.

U tuukulile’ leti’ ka súutuk u yich u mola’ayilo’ob áanti ku meyajta’al lu’um tu lu’umil México, ti’al u ch’éenel u to’okol u k’áax kaajo’ob, beyxan ti’al ma’ u péech’óolta’al éejidatario’ob mix xan máaxo’ob meyajtik kolnáalo’ob.  

Yéetel le tuukul je’elo’, ku je’ets’el jayp’éel ba’alo’ob yéetel tuukulo’ob jok’a’an ti’ le múuch’tambal ts’o’ok u beetchajalo’obo’:
Ichil uláak’ ya’abach ba’al ku k’áata’ale’, ti’ yaan ka táakmuk’ta’ak Ley Agraria, tu’ux ka yanak u sáasilkúunsa’al ba’ax unaj u yúuchul tu’ux ma’ k’ucha’an a’almajt’aani’, je’el bix: kéen p’ata’ak ti’ uláak’ máak páajtalilo’ob, kéen je’ets’ek páarselas beey u ba’alumbáaj baatsil, bix kéen ch’a’anukta’ak u páajtalil u meyajta’al lu’um tumen kaaj, ichil uláak’ ba’alo’ob.  

 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan