de

del

Ba’ats’, juntúul ba’alche’ k’a’am u yawat

Mono aullador de manto, amplificadores de sonido naturales
Foto: Cello Caruso-Turiello

U k’aaba’ ba’ats’ ich káastelan t’aane’ mono aullador de manto (Alouatta palliata), juntúul ba’alche’ kaja’an tu k’áaxilo’ob México yéetel América Central. U yawate’ leti’e’ ba’ax chíikbesik leti’; yóok’olal bix yanik k’áax wa le tu’ux yano’, ku béeytal u yu’ubal u yawat kex náach yaan, tu ya’alaj Oscar Monzón, máax ti’ k’ubéenta’an u jo’olbes u meyajil kanan yéetel xaak’al tu múuch’kabil Santuario Akumal.

Tu ya’alaje’, jayp’éel ti’ le ba’axo’ob maas jach jats’uts ti’ le ba’alche’a’, ti’ yaan yóok’olal bix u kuxtal yéetel bix u píitjo’oltik ba’axo’ob ku jelpajal ti’ le tu’ux suuk u yantal te’el k’iino’oba’. Ba’ale’, ku béeytal u yawat beyo’ yóok’olal bix yanik u baakel tu kaal (proceso hioides) lelo’ ku meyaj ti’al u k’a’amkunsa’al juum ku beetik, beey ti’al éets’taje’.




Ba’ats’e’ ku yawato’ob ti’al u ye’esik tu’ux yaan k’áax u ti’alo’ob, tumen lalaj u múuchil’o’obe’ ku jets’iko’ob tu’ux ku yantalo’ob, le beetik kéen awatnako’obe’ ku ya’alik ti’ u jeelo’obe’ ti’ yano’obi’; juum ku beetiko’obe’ ku mu’uk’ankúunsik bix u múul yantalo’ob ich múuch’o’ob, yéetel ku yáantik u múuch’ p’áatalo’ob beyo’.

U xiibilo’obe’ maas k’a’am u yawat kéen jo’op’ok u kaxtik u núup. Je’el bix uláak’ u jejeláasile’, u xch’uupulile’ ku jatsik máakalmáak ti’ u xiibil kéen u yóotej yóok’olal bix u wayat. 

Le ba’alche’oba’ ku yantalo’ob desde tu noojolil Veracruz tak Centroamérica.

Beyxan, Oscar Monzóne’, tu ya’alaj ba’ats’e’ séeba’an u kanik kuxtal tu’ux ku yantal, le beetik jejeláas tu’ux ku kajtal. Kex yaan ku yila’al tak 2 mil 200 metros u ka’ananile’, maas suuk u yila’al le yaan yóok’ol 800 metros yóok’olal u ka’analil káak’náab.  

Suuka’an u jaantik xíiwo’ob yéetel u yich che’ob. Kex 48% ti’ ba’ax ku jaantike’, xíiw; 42% u yich che’, yéetel 18% nikte’ob. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan