de

del

Léechkaal siilil, juntúul ch’íich’ jach chichan

Semillero cuelliblanco, un ave muy pequeña
Foto: Daniel Pineda Vera

Juntúul chichan ba’alche’. Suuk u yila’al tu’ux ma’ ka’anal k’áaxi’. Múuch’ u máan yéetel uláak’ u yéet ch’íich’il beyxan uláak’o’ob de mejentak ku jaantik xíiwo’ob. U k’aaba’ ich káastelane’ semillero de collar wa cuelliblanco.

Ch’íich’e’ ku béeytal u yila’al tu kaajil Texas, Estados Unidos, tak Panamá. Tu lu’umil Méxicoe’ yaan ku yila’al tu k’áaxil Área de Protección de Flora y Fauna “Laguna de Términos”.

U cient{ificoil k’aaba’e’ Sporophila morelleti, ts’o’oke’ ku yila’al beey jump’éel u túumben jejeláasil tu lu’umil México.



Jacqueline May Díaz, máax beetik u k’a’aytajilo’ob u múuch’kabil Desarrollo y Medio Ambiente, A.C., tu tsolaj ch’íich’e’ jach chan chichan tumen ku p’isik kex 11 centímetros, tak u xiibil beyxan u xch’upul ba’alche’il.

Tu ya’alaj u xiibile’ boox u pool yéetel u xch’uupulile’ láaj boox koob. Tu yáanal u yiche’, xiibo’obe’ wi’iwits’ sak wa wóolista’an, ba’ale’ u xch’uupulile’ ma’.

U k’u’uk’mel u paach le de xiibo’obe’ boox yéetel yaan u sak t’o’olil tu tséelilo’ob, u ti’al u xch’uupulile’ las boox koob, yéetel koob u t’o’olilo’ob tu xiik’.

Suuk u jaantik u yi’inajil xíiwo’ob, yéetel kex jump’íit ik’elo’ob. Le beetik suuk u yila’al tu’ux yaan su’uk, tu tsolaj bióloga Estela Díaz Montes de Oca.

Tu ya’alaj u xiibile’ suuk u yila’al yéetel u xch’úupulil ba’ale’ ma’ jela’an xan wa tu juunal yani’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan