de

del

Kuyun kaan, ku tukulta’ale’ leti’e’ k’aak’as kaan ku chi’ibalo’, ba’ale’ yaanal

Culebra de cafetal espalda roja es catalogada erróneamente como venenosa
Foto: Court Harding

Ichil u k’áaxilo’ob U Petenil Yucatáne’ kaja’an juntúul chichan kaan ts’o’oke’ ma’atech u chi’ibal, kex tumen yaan u chakil u boon, ba’ale’ kex beyo’ mantats’ u kíinsa’al tumen ku sajaktal máak ti’.  Kuyun kaan u k’aaba’. Ich káastelane’ k’ajóolta’an beey culebra de cafetal espalda roja, dormila wa coralillo falso, yéetel u científico k’aaba’e’ Ninia sebae. Lela’ juntúul kaan kex jach k’a’anan ti’al u kuxtalil k’áaxe’, ku tukulta’al leti’e’ ku chi’ibalo’.

Yóok’olal le talamila’, jbiólogo José Rogelio Cedeño Vázqueze’, u jxak’al xookil Departamento de Sistemática y Ecología Acuática ichil El Colegio de la Frontera Sur (Ecosur) Unidad Chetumal, tu beetaj xchukul páayt’aan ti’al u péektsilta’al u k’a’ananil u kaláanta’al, tumen le kaan je’ela’ ma’ sajbe’entsil ti’al wíiniki’.

Ninia sebae chichan: kéen nuukake’ ku p’isik ichil 25 tak 30 centímetros u chowakil. Ba’ale’ je’el u satik u yóol máak wa ma’ u k’ajóol kaani’. Táax u paach yéetel ku léembal. U boonile’ jejeláas bix u chíikpajal, yaan súutuke’ túulis chak, wa wáaway chak, ts’o’oke’ yaan xan u boox t’o’olil.

Ku yila’al leti’e’ kuyun kaano’ tumen u poole’ boox yéetel yaan chak t’o’olil u kaal, yaan k’iin ku k’uchul tak tu no’och. Le túun u t’o’olil u kaalo’, bak’pachta’an tumen uláak’ boox t’o’ol. 


En español: Culebra de cafetal espalda roja es catalogada erróneamente como venenosa


Ya’abach tu’ux ku yila’al le kaana’, desde tu chúumukil Veracruz, tak tu noojolil Oaxaca, tu lu’umil México, ba’ale’ k’ucha’an tak Panamá. Tak noj lu’ume’ suuk u yila’al tu táax k’áaxil tu jáalik Golfo sur, tu sierrail Chiapas yéetel Guatemala, je’el bix xan tu Petenil Yucatán.

Suuk u péek ti’ lu’um, yéetel de áak’ab. Tu Petenil Yucatáne’ suuka’an u yantal tu yanal sojol, tuunich wa che’ob luba’an, tu’ux ma’ seen ooxoli’, mix seen ke’eli’. 

Kuyun kaabe’ ti’ je’ ku tóop’ol. Kéen yanak u mejenile’, ku p’isik ichil 85 yéetel 135 milímetros u chowakil.

Kéen u yu’ub sajbe’entsil yane’, le chan kaana’ ku túuts’kunsik u wíinkilal, ti’al u ye’esikubáaj maas polok, yéetel ti’al u sajakúunsik le ba’ax óotik jaantiko’. K’a’anan ti’al u kuxtalil k’áax tumen ku jaantik xlukum kaan, úurich, x-iisil, ichil uláak’o’ob. Le beetik ku yáantaj ti’al u yanyal u p’iis ba’alche’ob te’el lu’umo’. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan