de

del

U noj chíimpolail Nobel de Medicina, u ti’al máako’ox xak’alt bix u meyaj sistema inmunitario

El Nobel de Medicina, a investigadores sobre el control del sistema inmunitario
Foto: Nobel Prize

Noj chíimpolal Premio Nobel de Medicina 2025 k’uba’ab ti’ estados unidoilo’ob Mary E. Brunkow yéetel Fred Ramsdell, je’el bix xan ti’ japonil Shimon Sakaguchi yóok’olal ba’axo’ob ts’o’ok u yojéeltiko’ob ti’al u tso’olol bix u béeytal u meyaj sistema inmunitario ti’al u kaláantik wíinkilal ti’ k’oja’anilo’ob ba’ale’ mix táan u k’askúuntik u tejidoilo’obi’.

”Xaak’ale’ ku ye’esik bix u meyaj ksistema inmunitario ti’al u kaláantik ka kéet yanak ba’axo’ob yaan ichil”, tu ya’alaj Rickard Sandberg, u jka’ansajil Genética Molecular, máax xan táaka’an ich Comité Nobel.

“Ksistema inmunitarioe’ jach táaj mu’uk’a’an, tumen k’a’abéet u kaláantik kwíinkilal ti’ je’el ba’axak microbioil, tak ti’ le mix juntéen yáax kóojok ti’ kwíinkilal; ba’ale’ láayli’ xan k’a’abéet u yilik ma’ u k’askúuntik wa u kíinsik u tejidoilo’ob mix xan u órganoilo’obi’, tumen wa ku beetike’, ku káajal u yantal trastornos autoinmunes”, tso’olij.



Kéen káajak u jaanta’al kcélulas yéetel ktejidos tumen ksistema inmunitarioe’, ku káajal u yantal yaayaj k’oja’anilo’ob, je’el bix diabetes tipo 1, tumen tuláakal celulas beetik u yantal insulinae’ ku k’askúunta’al; beyxan je’el bix artritis reumatoide. “Wa ku chan k’astal bix u yutsil meyaj ksistema inmunitarioe’, je’el u beetik k’aas ti’ to’one’”, tu ya’alaj Sandberg.

Jump’éel ti’ le ba’ax e’esik u noj ba’alil sistema inmunitarioe’, tumen ku kanik u yil máakalmáak ba’al k’oja’ankúunsik, ba’ale’ beyxan u yojel máakalmáak le uts célulaob yaan. Ba’ale’, bix u yojel sistema inmunitario ba’ax k’a’abéet u tselik ti’ ba’ax ma’.

Ka’ache’ ku tukulta’ale’ le células inmunitariaso’obo’ ku beetik jump’éel ba’ax k’aaba’inta’ab tolerancia inmunitaria central. Ba’ale’, máaxo’ob náajalt Premio Nobele’ tu yilajo’ob máax le “ku kanano’ob” ich le sistema inmunitarioo’: células T reguladoras, leti’e’ ba’ax beetik u kéet yantal ba’al.

Sandberge’ tu ya’alaj ba’ax kaxta’abe’ ku je’ik uláak’ u páajtalil u tukulta’al bix je’el u ya’abkunsa’al wa u p’íitkunsa’al u meyaj células T reguladoras, ti’al xan u p’a’atal paachil trastornos autoinmunes, u yila’al ka utsil k’a’amak transplantes wa u ts’a’akal cáncer.

“Maanal 200 u p’éel xak’al ts’íibo’ob táan u beeta’al, jump’éel ba’al táan u meyajta’al, náach bej p’aatal ti’al xíimbaltbil”, tu ya’alaj Sandberg.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan