de

del

Ichil u noj k’iimbesajil Filey 2026e’ yaan u yu’uba’al jejeláas t’aano’ob ich maaya

Durante el festejo de Filey en 2026 se podrán sentir diferentes idiomas en maya
Foto: Jusaeri

Le 14 ti’ marzo máanika’, chúun u noj cha’anil xook ku k’aaba’tik Feria Internacional de la Lectura Yucatán 2026 tu’ux ku kóojol ya’abach ajts’íibo’ob beyxan máaxo’ob jach uts tu yicho’ob xook ti’ le noj lu’umila’, ba’ale’ beyxan ti’ uláak’o’ob.

U k’iimbesajil xooke’ táan u beeta’al tu kúuchil Centro de Convenciones Siglo XXI tu noj kaajil Jo’, yéetel jo’olbesa’an tumen u noj najil xook Universidad Autónoma de Yucatán (UADY). Te’el ja’aba’ páayt’anta’ab beey íinbitaado de oonor u noj najil xook Universidad Autónoma de Baja Califronia; yéetel u noj t’aanil Fileye’, “Penínsulas Lectoras”.

Te’el noj múuch’tambala’, ku yu’uba’al jejeláas tsikbalo’ob, yaan xan e’esajilo’ob, ku ts’a’abal k’ajóoltil áanalte’ob, kaambalo’ob, tsikbalo’ob, ichil uláak’ ba’alo’ob. Ts’o’oke’ maaya t’aane’ ma’ xan táan u p’áatal paachili’. Yaan xan jejeláas ba’alo’ob yaan ba’al u yil yéetel, je’el bix le je’elo’oba’: bejla’a 17 ti’ marzoe’ yaan u yantal u ye’esajil Nikte’ T’aan, las 9:30 ja’atskab k’iin, tu kúuchil gran foro Uxmal, tu’ux kun u’uybil tsikbal, k’aay yéetel paax, jo’olbesa’an tumen u mola’ayil Dirección de Educación Indígena ti’ u mola’ayil SEGEY. Beyxan leti’ob xane’ yaan u beetiko’ob u tsikbalil Tene’ kin meyajtik WIKIPEDIA, lela’ tu k’iinil 21 ti’ marzo, las 12 chúumuk k’iin, tu kúuchil salón Chichén Itzá.

Uláak’ tu’ux yaan u yu’uba’al maaya t’aane’, tu stand u Ayuntamientoil Jo’, u mola’ayil Instituto Municipal para el Fortalecimiento de la Cultura Maya yaan u ye’esik balts’am de guiñol, le je’ela’ tu k’iinil 19 ti’ marzo, las 3 u taal u chíinil k’iin. Tu k’iinilo’ob 17, 18 yéetel 20e’, yaan u beeta’al u kaambesajil Bix a wanil, láayli’ tu standil 128. Te’el xano’ ku béeytal u kaxta’al yéetel u ma’anal jejeláas áanalte’ob ts’íibta’an yéetel yaan ba’al u yil yéetel maaya miatsil.

Te’el k’iinil 17 xana’ yaan u ts’a’abal k’ajóoltbil u áanalte’il U yuumilo’ob kaláant múul, ts’íibta’an tumen Luis Antonio Canché Briceño, tu kúuchil Uxmal 4.

Tu k’iinil 20e’, yaan u yantal u kaambalil Le úuchben T'aano'ob Láayli Kuxa'ano'obe', beeta’an tumen Silvia Interián, yéetel jo’olbesa’an tumen Koox Xook-PNSLY, tu kúuchil Ek Balam, sala 1. Yaan u beeta’al xan u tsikbalil La lengua maya como mecanismo de resistencia y fortalecimiento cultural, tumen Fidencio Briceño, tu kúuchil Dzibilchaltún. Ts’o’oke’ yaan xan u chúunul U múuch’tambalil máasewal ts’íib 2026, tu kúuchil Uxmal 3, tu’ux yaan u táakpajal ajts’íibo’ob Donny Limber Brito, Galdis Uc, James Sarao, María Luisa Castro; beyxan uláak’o’ob ku taal ti’ uláak’ kaajo’ob je’ex Martin Tonameyotl yéetel Rosario Patricio, ichil uláak’o’ob.

Noj cha’ane’ yaan u ts’o’okol le 22 ti’ marzo ku taala’, yéetel ku páajtal u xak’alta’al uláak’ ba’alo’ob tu kúuchil filey.org.


Lee también: Filey, la feria de su público


Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan