de

del

Bix káajik sutt'aan wa sutts'íib

Le ma’ayli’ k’uchuk sak wíiniko’obe’ ts’oka’anili’ u yáax yantal ya’abach máak u kan jejeláas t’aano’obe’
Foto: Manuscrito de aperreamiento contra cholultecas

K’ext’aan, walk’esajt’aan, wask’esajt’aan, sutt’aan, chóocht’aan, u su’utul jump’éel t’aan ti’ u láak’, leti’ wa jayp’éel bix u ya’ala’al ti’ u su’utul ba’ax ts’o’ok u yáax a’ala’al ti’ jump’éel t’aane’, ku jel a’ala’al ti’ u láak’ t’aan.

Yaan máaxe’ min je’el u ya’alike’ lela’ jump’éel ba’al jach ya’ab u bin k-kanik tumeen ma’ ya’ab meyaj beeta’an beya’a. Ba’ale’ ma’ unaj u tu’ubul to’one’ le ma’ayli’ k’uchuk sak wíiniko’ob wey t-lu’umile’ ikil k’a’abéetchajik u múul meyaj wa u paklal k’exik ba’alo’ob k-kaajal yéetel u láak’ kaajo’obe’, ts’oka’anili’ u yáax yantal ya’abach máak u kan jejeláas t’aano’obe’ yéetel ku meyajo’ob bey aj chóocht’aano’ob ka’ache’, chen ba’ale’ ma’ líik’sa’ab u k’aaba’ob tia’al ka’ ojéelta’ak tu paachil k’iini’.


Máaxo'ob káajsej

Min yáax máax líik’sa’ab u k’aaba’, tumeen leti’ juntúul ti’ le jach k’aj óola’ano’ Malinche. Leti’e, táanili’ u meyaj bey x-chóocht’aan ti’ u jejeláas ajawilo’ob le kaajo’ob sijnal wey t-lu’umila’, tumeen u yojel u t’an nahualt, totonaco, tlaxcalteca, maya, yéetel u láak’ jejeláas t’aano’ob. 

Malinche, k’aj óolta’ab tak tu paachil k’iine’, chen tumeen si’ib ti’ Hernán Cortés tumeen Aj Táabs Koob, u ajawil aj yóok’ot’aano’ob, ka’aj k’uch wey t-lu’umile’. Tu  ka’ansaj t’aan kastlan tia’al ka’a béeyak u k’a’abetkuunsik tia’al u béeytal u tsikbal xan yéetel jejeláas jala’acho’ob.

Chen ba’ale’ bey tumeen jaaj tak le k’iin ma’ayli’ k’uchuk sak wíiniko’ob wey t-lu’umil, táanili’ k-konik wa k-manik jejeláas ba’alo’ob yéetel u láak’ sijnal kaajo’ob wey t-súutpach, je’ex ts’o’ok k-a’aliko’, yaan ya’ab máako’ob u yojelo’ob jejeláas t’aan. 

Le k’iino’ob je’elo’ k-manik ka’ach obsidiana ti’ Ucareo, Michoacán, ti’ Pachuca, Hidalgo yéetel ti’ Guatemala, k-k’exik ba’alo’ob janabe’en yéetel u ya’abil kaajo’ob maaya u ch’i’ibal, ba’ale’ beeyxan yéetel olmeca’ob, náhuatl, totonaco yéetel u láak’ tak jach náanach kaajilo’ob bey je’ex inca’obe’. Lela’ u k’áat u ya’ale’, yanchaj máako’ob u yojel u t’aan le kaajo’ob je’ela’, tumeen wa ma’ beyo’o, ma’atan u béeytal u na’atikuba’ob tia’al ka’ béeyak u yúuchul koonol wa maanil. 

Bey je’ex ts’o’ok in wa’aliko’ wey xan tu petenil Yucatane’ yanchaj túun xan máako’ob tu kanajo’ob u láak’ t’aano’ob, chen ba’ale’ ma’aj líik’sa’ab u k’aaba’ tia’al k-ojéelt tak bejlae’. Chen ba’ax líik’sa’an u t’aanile’, máaxo’ob káajes u t’anik kastlan yéetel maayáa, wa maaya yéetel kastlan ichil le junxóot’ kuxtalil yanilo’on le k’iin ka’aj k’uch sak wíiniko’obe’. 

Le máaxo’ob líik’es u k’ajlayil u kuxtal k-ch’i’ibal bey je’ex Fray Diego de Landa, Eugenio Aguirre, wa Carlos Villa Roiz ku ya’aliko’obe’ tu ja’abil bin 1511 ichil u k’áak’náabil Jamaicae’, búul jump’éel cheemil ja’ tu’ux ku taal ka’ach ya’abach máako’obi’, ba’ale’ chen bin junk’aal k’uch yéetel Valdivia tak tu lu’umil Maayat’aan (Bejlae’ Quintana Roo). Ichilo’obe’ ti’ bin taalo’ob Jerónimo de Aguilar, juntúul aj k’iin yéetel Gonzalo Guerrero, juntúul máak tu p’ataj u puksi’ik’al tu lu’umil vascos, tu’ux sijnal. 

Valdivia, Aguilar yéetel Guerreroe’, ma’acho’obe’ ka’aj k’a’alo’ob, ku máan wa jayp’éel k’iine’, Valdiviae’ kiinsa’abi’, Aguilare’ kex ma’ jach uts tu t’aane’e, tu k’amaj u palitsilta’al, ba’ale’ Guerreroe’ séeba’an úuchik u ye’esik je’e u béeytal u kanik kuxtal bey je’ex u ch’i’ibal maaya’obe’. Tu kanaj maayat’aan, tu kanaj u meyajt lu’um, tak ka’aj ts’o’ok u beel yéetel u paalil juntúul Ajaw. 

Tu ja’abil 1519 ka’aj k’uch Cortés naats’ tu jáal u ja’ilo’ob u petenil Yucatane’, tu yojéeltaj yaan ka’atúul sak wíinik wey t-lu’umile’. Aguilar ka’a tu yojéelte’, tu túuxtaj t’aan ti’ Cortés tia’al ka’a taalak u tokbes tu’ux palitsilta’an. Le ka’aj yáax tsikbanajo’obe’, Aguilare’ tu yaanyantaj ka’a tokbesa’ak, ba’ale’ Guerreroe’, ts’o’okili’ u jel k’ubik u puksi’ik’al ma’ chen ti’ u yatan yéetel tu yóoxtúulal u mejen paalale’, ts’o’ok xan u k’ubik tak ti’ maaya kaaj, leti’ beetik ma’ tu yóotaj bin yéetel Cortesi’.

Guerrero tun bine’, ma’ chen leti’ u yáax máax tu kanaj u t’an maaya tu yóok’ol le kastlan ku t’anik ka’aj taalo’o, leti’ xan máax ku ya’ala’al yáax yanchaj u paalal ka’ap’éel u ch’i’ibal, kastlan yéetel maayáa, chen ba’ax ma’atech u ya’ala’al, kex min úuchak u béeytal k-tukultike’, wa xan tu t’ano’ob maaya yéetel kastlan.

Tu paach Gonzalo Guerreroe’, juntúul máak sijnal wey t-lu’umil ichil jump’éel ka’anal ch’i’ibale’ Gaspar Antonio Xiu. Letie’ lik’nal tu t’anaj maayáa, ba’ale’ tu kanaj xan u t’an náhuatl, kastlan yéetel latín. Ichil ti’ ba’axo’ob tu beetaje’ ti’ yaan:

-Áantajnaj tia’al u beeta’al u ts’óolts’íibil maayat’aan (gramática maya).
-Táakpaj ti’ ukp’éel ti’ óoxlajun u Tsóolts’íibil u K’ajlayil péepetlu’umilo’ob (Relaciones histórico-geográficas) beeta’ab tu ja’abil 1581 tia’al túuxtbil ti’ u ajawilo’ob España, ikil u núuka’al k’aatchi’ob tu beetaj le máaxo’ob ti’ k’u’ub u lu’umil Yucatán tia’al u yila’al wa láaj t’oxa’anti’ob tia’al u palitsilto’obo’.
-Tu beetaj u Ts’óolts’íibil u kuxtal máasewalo’ob (Relación de las costumbres de los indios) tu ja’abil 1582, k’uubeenta’ab ti’ tumeen Guillén de las Casas, u Noj Jala’achil Yucatán, ba’ax ku ch’a’achi’ita’al tumeen Diego López de Cogolludo tia’al u ts’íibilo’ob k’ajlay tu beetaj xano’.
-Tu ts’íibtaj jump’éel meyaj u k’aaba’ U Tsóol ts’íibil u K’ajlayil Maní (Crónica de Maní) ku t’an tu yóok’lal jump’éel múul tsikbal tu beetaj tu ja’abil 1557 Francisco de Montejo, Tutul Xiú, u jala’achil Maní (Yucatán) yéetel u jala’achil le kaajo’ob yaan tu báak’pacho’.
-Tu sutaj maya jump’éel jach no’oja’an ts’íib tu k’aaba’taj Documentos de Tierras de Sotuta, tu ja’abil 1600.
-Tu beetaj u ts’óol ts’íibil u ch’i’ibal Xíiwo’ob (Árbol genealógico de la familia Xiú).
-Áantajnaj tia’al u ts’íibta’al U Ts’óolts’íibil u K’ajlayil Jo’ (La Relación de Mérida), jump’éel nojoch ts’íib tu’ux ku ch’a’achi’ita’al bix u yanil u meyajil u pe’ets’el k-lu’umil tu yóok’lal ba’ax ku yúuchul tu kaajil Mérida, táant u yets’kuunsa’al tu yóok’ol u úuchben kaajil Jo’e’.

Tu paach Gaspar Antonio Xiue’ ya’ab u láak’ máako’ob tu kanaj u beeto’ob chóocht’aan, yaan ichilo’ob bey je’ex le aj k’iino’obo’, kastlan sijnalil u t’aano’ob ba’ale’ tu kano’ob u t’ano’ob maayáa tumeen tu yilajo’ob jach noj ba’al u beelal tia’al u palitsiltiko’ob u pixan, u yóol, u puksi’ik’al, u wíinklal yéetel u meyaj maaya wíinik. Yaan xan le tu kanajo’ob u sut’o’ob t’aano’, bey je’ex Gaspar Antonioe’, maaya sijnalil u t’aan, tu kanajo’ob túun u sut’o’ob t’aan ich kastlan, tia’al jejeláas ba’al, ichilo’obe’ ti’ yaan:

a.Tia’al u béeytal u na’atik ba’ax ku ya’alik sak wíiniko’ob.
b.Tia’al u yáantik sak wíinik ti’ le ka’ansajil ku beetiko’obo’.
c.Tia’al u tsolik ti’ sak wíinik ba’ax ku ya’alik juntúul máak ma’atech u t’anik kastlan.
d.Tia’al u tsolik ich máaya ba’ax ku ya’alik juntúul máak chen kastlan ku t’anik.
e.Tia’al u líik’sik u k’ajlayil u kaajal.

Ba’ale’ u ya’abil ti’ le máako’oba’ ma’ líik’sa’ab u k’aaba’ob tia’al ka’ k-ojéelt máaxo’obi’ yéetel ba’ax tu beetajo’obi’.  

Ku máan wa jayp’éel ja’abo’obe’ yanchaj máako’ob ts’íibtik maayáa, ba’ale’ mix juntúul tu sutaj kastlan ba’ax tu ts’íibtaji’. Leti’ beetike’ u ya’abil ti’ le ts’íibo’ob k’ucho’ob tak tu k’iinil bejlae’ chen maya wa chen kastlan yanil. 

Min tak wal ka’a ook Felipe Carrillo Puerto u beet u noj jala’achil wey tu petenlu’umil Yucatán tu ja’abil 1922 yéetel le ka’aj k’uch “indigenismo cardenista” ba’ax k’aj óolta’ab; ichil u láak’ ba’alo’ob; tu yóok’lal úuchik u jóok’sa’al jump’éel ts’albil ju’un tu k’aaba’taj Yikal Maya Than (1939-1955) yéetel úuchik u káajal u ch’a’abal u kuxtal maaya kaaj tia’al u noj tuukulil u ts’íibta’al Káan Ik’ti’ilil tumeen máako’ob bey je’ex Ermilo Abreu Gómez yéetel Antonio Mediz Bolio yéetel úuchik u táakbesa’al ichil u noj najil xook Universidad de Yucatán, bejlae’ UADY, tu káajbal u ja’abilo’ob sesenta’ob tumeen yum Alfredo Barrera Vázquez, jump’éel xookil u k’aaba’ filología maya, ti’i ka’a chíikpaj ka’ach u meyajta’al maaya t’aani’, yéetel u su’utul wa jayp’éel mejen meyajo’ob kastlan tak maayáa wa maaya tak kastlan, ba’ale’ le xookila’ chen bin junjaats máako’ob ts’o’okse’ ka’aj k’a’alij.

Tu ts’o’okbal u ja’abilo’ob 1950 yéetel tu káajabal u jaabilo’ob 1960e’, máako’ob bey je’ex Ramón Piña Chan tu ts’íibtajo’ob mejen balts’amo’ob tu k’aaba’taj teatro Petul, kex sijnal u tuukulil ich kastlane’ su’ut ich maaya tia’al ts’aabil k’aj óoltbil ti’ mejen kaajo’ob. Lela’ u láak’ u chíikul bix u su’utul jump’éel ts’íib ti’ jump’éel t’aan tak tu láak’. Tu chúumuk u ja’abilo’ob 1960e’, beeta’ab xan junjaats áanalte’ob u k’aaba’ Cartilla Maya, tukulta’ab ka’ach tia’al u ka’ansa’al ti’ maaya paalal u xok yéetel u ts’íibt maaya t’aan, ba’ale’ le áanalte’ob je’ela’, oli’ chen bey úuchik u jaata’al tumeen j-k’amas tu najilo’ob xooko’.

Tu ja’abil 1980, le ka’aj mu’uch’ tu kaajil Zací, 35 u túulul táankelem máako’ob, xiibo’ob yéetel x-ch’uupo’ob tia’alo’ob kaambal bey promotor cultural bilingüe, ichil le kaambalo’ meyajta’ab u ts’íibil maayat’aani’, ba’ale’ tu beetaj xan u yojéelta’ale’, ichil tuláakal le máxo’ob táakpajo’o yaane’ ts’o’okili’ u káajal u ts’íibtik maayae’, yéetele’ táan xan u sutiko’ob u ts’íibo’ob ich kastlan.


Edición: Emilio Gómez


Lo más reciente

Arrojan explosivos a oficinas de Seguridad Pública de Escuinapa, Sinaloa

No hay reporte de heridos, pero sí de daños menores a la infraestructura

La Jornada

Arrojan explosivos a oficinas de Seguridad Pública de Escuinapa, Sinaloa

Mexicanos retenidos en Israel serán transferidos a prisión de Ketziot: SRE

Procurará, ''por todos los medios legales y diplomáticos posibles'', su pronto regreso a nuestro país, destacó la Cancillería

La Jornada

Mexicanos retenidos en Israel serán transferidos a prisión de Ketziot: SRE

Israel: genocidio y piratería

Editorial

La Jornada

Israel: genocidio y piratería

El PSG hunde al Barcelona con un gol agónico en la Liga de Campeones

Arsenal superó 2-0 a Olympiakos

Ap

El PSG hunde al Barcelona con un gol agónico en la Liga de Campeones