Le 13 ti’ julio máanika’ yanchaj kaajo’ob tu chúumukil yéetel ti’ lak’inil Chinae’, jbúulo’ob úuchak u búululu xan jump’éel áak’al tu kaajil Jiujiang, ti’ u méek’tan kaajil Jiangxi, China. Búul úuch te’e kaajo’obe’ ts’o’ok u beetik u kíimil wa u sa’atal 140 u túul máak, ts’o’okole’ ja’e’ ma’ náahc yanik ti’ uláak’ u kaajilo’ob Wuhan, tu’ux yáax ila’ab u túumben k’oja’anil coronavirus tu winalil diciembre.
Te’e noj kaajo’ yaan 11 millonesil máako’ob, ts’o’okole’ táaka’an ichil le kaajo’ob táan u jach ch’úukta’alo’ob tumen táan u na’akal u ja’il Yanhtsé, u asab chowak ríol China. 6 mil km u chowakil, ts’o’okole’ walkila’ u ja’ile’ ts’o’ok u chukik u yóox chíikulal yáax jeets’el ti’al u yila’al tak tu’ux ka’anchaja’an u ja’il tu k’ajla’ayil Wuhan, beey a’alabik tumen jump’éel kúuchil k’a’aytik péektislo’ob.
Cháak káaj u k’áaxal tu winalil junioe’ tu beetaj u seen búulul u baantail noojol.
Tak walkila’ jala’achobe’ ts’o’ok u xokik tak 141 u túul máak kimen wa saatal, 28 mil u p’éel naj ts’o’ok u k’astal yéetel kex 38 millonesil kajnáalo’ob yaan k’a’abéet ti’ob áantaj, Le p’is k’iinil máaniko’, láayli’ jach k’a’amchaj ja’, ts’o’okole’ walkila’ yaan 33 u p’éel u beel ja’ jach ts’o’ok u chu’upulo’ob, le beetike’ ts’o’ok xan u k’a’aytal sajbe’entsil yanik 433 u p’éel río’ob, beey k’a’ayta’ab tumen u kúuchil Recursos Hídricos.
Edición: Ana Ordaz
Este mes la secretaría realizará una reunión para establecer estrategias en escuelas
Jairo Magaña
Se detectó la afectación en más de 669 m2 de vegetación protegida por la Semarnat
La Jornada Maya
El semestre del sector industrial está marcado por la reducción de personal y de ingresos
Jairo Magaña
El objetivo es fortalecer actividades como aluminería, carpintería, repostería, estética y barbería
La Jornada Maya