Le 13 ti’ julio máanika’ yanchaj kaajo’ob tu chúumukil yéetel ti’ lak’inil Chinae’, jbúulo’ob úuchak u búululu xan jump’éel áak’al tu kaajil Jiujiang, ti’ u méek’tan kaajil Jiangxi, China. Búul úuch te’e kaajo’obe’ ts’o’ok u beetik u kíimil wa u sa’atal 140 u túul máak, ts’o’okole’ ja’e’ ma’ náahc yanik ti’ uláak’ u kaajilo’ob Wuhan, tu’ux yáax ila’ab u túumben k’oja’anil coronavirus tu winalil diciembre.
Te’e noj kaajo’ yaan 11 millonesil máako’ob, ts’o’okole’ táaka’an ichil le kaajo’ob táan u jach ch’úukta’alo’ob tumen táan u na’akal u ja’il Yanhtsé, u asab chowak ríol China. 6 mil km u chowakil, ts’o’okole’ walkila’ u ja’ile’ ts’o’ok u chukik u yóox chíikulal yáax jeets’el ti’al u yila’al tak tu’ux ka’anchaja’an u ja’il tu k’ajla’ayil Wuhan, beey a’alabik tumen jump’éel kúuchil k’a’aytik péektislo’ob.
Cháak káaj u k’áaxal tu winalil junioe’ tu beetaj u seen búulul u baantail noojol.
Tak walkila’ jala’achobe’ ts’o’ok u xokik tak 141 u túul máak kimen wa saatal, 28 mil u p’éel naj ts’o’ok u k’astal yéetel kex 38 millonesil kajnáalo’ob yaan k’a’abéet ti’ob áantaj, Le p’is k’iinil máaniko’, láayli’ jach k’a’amchaj ja’, ts’o’okole’ walkila’ yaan 33 u p’éel u beel ja’ jach ts’o’ok u chu’upulo’ob, le beetike’ ts’o’ok xan u k’a’aytal sajbe’entsil yanik 433 u p’éel río’ob, beey k’a’ayta’ab tumen u kúuchil Recursos Hídricos.
Edición: Ana Ordaz
Dependemos en demasía de la electricidad; ¿qué pasa con esos rincones del mundo que viven en penumbra?
Rafael Robles de Benito
El instituto electoral deberá emitir una resolución al respecto
La Jornada
La censura intenta destruir la curiosidad humana, pero en los rebeldes, la alimenta
Margarita Robleda Moguel