de

del

Foto: Gerardo Jaso

Especial: Hondas raíces

Jach nojba’al lo’obal jets’a’anil 9 ti’ agosto láalaj ja’ab utia’al, u k’iimbesa’al sijnáal ka’ajo’ob wey tu noj méek’táanlu’umil México, tu yóok’lale’ yaan wáa jayp’éel ba’alo’ob ts’o’ok u chan bin u no’oja’antal tu kuxtal máasewáal wíinik, tumeen u Noj A’almajt’aanil Méxicoe’ ku chíimpoltik ti’ Artículo 2 constitucional: La Nación tiene una composición pluricultural sustentada originalmente en sus pueblos indígenas que son aquellos que descienden de poblaciones que habitaban en el territorio actual del país al iniciarse la colonización y que conservan sus propias instituciones sociales, económicas, culturales y políticas, o parte de ellas.

Ya’ab u téenel ts’o’ok u seten tsikbata’al ba’ax u k’aasil le Noj a’almajt’aana’ tumeen chen ku chíimpoltik “…las comunidades indígenas como entidades de interés público” 
Bejla’e’ táan tun u ya’ala’ale’ taak bin u k’e’exel lela’ utia’al bin ka’ chíimpolta’ak máasewáal kaaj bey “sujetos de derecho público”.

U láak’ jump’éel ba’ax ts’o’ok xan u babal a’ala’al ya’ab u téenele’, min leti’ le jach mantats’ chika’an bix u bin u yúuchul ichil oli’ tuláakal u mola’ayilo’ob u meyaj jala’acho’. Jumpáay ba’ax ku ya’alik Noj A’almajt’aan, jumpáay ba’ax ku beetik jala’ach ken péeknaj u ts’o’okbes u beelal, min tu yóok’lal jejeláas ba’alo’ob: Jach jump’íit taak’in ku ts’a’abal utia’al meyaj; le taak’ino’ ma’ tu k’a’abetkuunsa’al je’ex unaje’; mina’an jump’éel plan de mediano yéetel largo plazo utia’al u táakmuk’ta’al máasewáal kaaj.

Jala’acho’obe’ ku p’atko’ob jach tia’al u taal u ts’o’okbal u meyaj utia’al u chan beetik wáa ba’ax tu yóok’lal, chen tia’al ma’ u ya’ala’al wáa ma’ tu beetaji’
Le Mola’ayo’ob ts’áaba’an tumeen jala’ach utia’al u táan óoltik máaswáal kaajo’, chen ku beetik ba’ax ku ya’ala’al wáa ku cha’abalti’ tumeen jala’ach, ma’atech mix a yu’ubik ma’alob ba’ax ku ya’alik máasewáal kaaj.

Ts’o’ok u ya’ala’al ya’ab u téenel, wey Méxicoe’, chen ku chíimpolta’al máasewáal kaaj bey “Derechos de papel”, tumeen jaaj ts’íiba’an, ba’ale’ yéetel u meyaj jala’ache’ t’áalkab u chíikpajal bix u jaajile’ ma’atech u táakmuk’ta’al, mixtech u táakbesa’al utia’al u jets’ ba’axi’ yéetel bix unaj u táan-óolta’al máasewáal kaaj, u chíikule’, sáansamal táan u jach bin u talamtal ti’ máasewáal kaaj utia’al u kalaantik wáa u mu’uk’a’ankuunsik bix kuxlik.  Jala’ache’, chen ku táan-óoltik le ba’ax ku p’atik taak’in kex u ba’alubáa máasewáal kaaje’, kex yanak u to’okol ti’ kaaj tu k’aaba’ “patrimonio de la nación”.

Kin wa’aliktúune’, kex chíimpolta’ak máasewáal kaaj bey “sujeto de derecho”, kex k’iimbesa’ak Día Internacional de las Lenguas Maternas wáa Día Internacional de la Poblaciones Indígenas, wáa Decenio Internacional de las Lenguas Indígenas, wáa je’el ba’alak u láak’e’, wáa mina’an u páajtalil ti’ máasewáal kaaj u jets’ik tu juunal ba’ax ken u beet yéetel u “territorio”, u t’aan, u miatsil wáa u láak’ ba’ale’, mixba’al kun k’expajal.

Chen ka’ap’éel ba’al utia’al in k’alik in ts’íib:

Ti’ tuláakal meyaj ku beeta’al ichil “territorio indígena” tumeen paraestatal wáa tumeen empresa privada, ba’axten ma’atan u yok’ol le kaajo’ob ka’aja’an tu’ux ku beeta’alo’, bey “socio”, tu jeel u tse’elel u kúuchilo’ob wáa u lu’umilo’obo’. 

Ba’axten tak bejla’e’ ma’atan u beeta’al u bo’otik u si’ipil juntúul diputado, senador, gobernador, presidente municipal, secretario wáa je’el ba’alak jala’achil ku yok’ol u jo’olint jump’éel meyaj utia’al máasewáal kaaj, kex ma’ u yojel u t’an u t’aan le kaajo’o, wáa ma’ u k’aj-óol u ch’i’ibal le kaaj máax yéetel ku meyajo’. Jach ma’ talam ku núukpajali’: Tumeen mina’an u yóol jala’ach u beet jach tu jaajil, jump’éel noj meyaj utia’al máasewáal kaaj.        


Feliciano Sánchez Chan es poeta, promotor cultural y maestro de literatura maya.