de

del

Je’el bix ja’ab man ja’abe’, tu yáax k’iiinil febrero yaan u káajal u jaats k’iinilo’ob tu’ux ma’ cha’aban u chu’ukul junkaay tu péetlu’umil Yucatán; le jaats k’iino’oba’ yaan u xu’ulul tak 31 ti’ marzo, yéetel ku beeta’al ti’al u kaláanta’al ma’ u ch’éejel le kaya’. Ba’ale’ yóok’lal túun le k’iino’ob tu’ux ma’ táan u páajtal u chu’ukule’, u jala’achil u péetlu’umil Yucatáne’ yaan u ts’áak áantaj ti’ aj chuk kayo’ob.

“Junkaye’ jach k’a’anan ti’al aj chuk kayo’ob, tumen ma’alob u náajalo’ob yéetel; ts’o’okole’ kéen p’áatak ma’ tu yutstal u chukiko’obe’ ku p’íitchajal u náajalo’ob te’e winala’, beey tu ya’alaj Rafael Combaluzier Medina, máax jo’olbesik Secretaría de Pesca y Acuacultura Sustentables de Yucatán (Sepasy) ti’ tsikbal tu beetaj yéetel La Jornada Maya.

Le beetike’, Sepasye’ táan u káajsik jump’éel nu’ukbesaj, ti’al u t’oxa’al ichil u winalil febrero yéetel marzoe’, 2 mil 400 pesos, ti’al u chúukpajal tu ts’ooke’ 4 mil 800 pesos, ti’al u yutsil 11 mil 823 u túul aj chuk kayo’ob. Le beyka’ajo’ yaan u t’o’oxol ti’ baales.

 

También te puede interesar: Yucatán, preparado para veda del mero: Sepasy

 

U kaláanta’al ma’ u chu’ukul junkaay ka’alikil táan u máan le winala’, k’ubéenta’an ti’ Comisión Nacional de Pesca (Conapesca), tu tsikbaltaj Combaluzier Medina. 

“To’one’ táan k meyaj ti’al k áantik tuláakal aj chuk kay kéen  u k’a’abéetkuns te’e k’iino’oba’”, tu ya’alaj. 

Sepasye’ yaan u xíimbaltik tuláakal méek’tankaajo’ob yano’ob te’e jáal ja’o’ bejla’a tu yáax k’iinil febrero; Sisal kéen káajak -tu méek’tankaajil Hunucmá-; miércolese’ yaan u k’uchul tu baantail San Felipe, Río Lagartos yéetel Las Coloradas, tak kéen u chuk le 17 u p’éel k’áaknáabo’ob yaan te’e péetlu’uma’.

Combaluzier Medina tu páayt’antaj tuláakal aj chuk kayo’ob ti’al u xak’altiko’ob u kúuchil Internet le mola’ayo’ (pesca.yucatan.mx) tu’ux kun ts’a’abal k’ajóoltbil ba’ax k’iino’ob kéen beeta’ak le xíimbal meyajo’.

Beyxan meyajnáale’ tu k’a’ajsaje’, le k’iino’oba tu’ux ma’ táan u páajtal u chu’ukul junkaaye’, ku p’a’atal ti’al u cha’abal u ya’abtal tuka’atéen: “ma’ tu beeta’al chéen tumen beey u k’áat jala’acho’, ku beeta’al ti’al ma’ u ch’éejel, ti’al u yantal tu paach k’iin”.

 

También te puede interesar: 

-Necesario impulsar más oportunidades de trabajo y vigilancia al furtivismo: empresaria de San Crisanto

-Mero, pesquería importante para tres flotas en Quintana Roo

-Mero, una de las especies favoritas de consumo en el Caribe mexicano: Canirac

-Pescadores de Campeche despreocupados por veda de cherna

-K’a’anan u yantal uláak’ tu’ux u meyaj máak, yéetel u kaláanta’al ma’ u chu’ukul junkaay, ku ya’alik x chuk kay

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan