de

del

K’a’anan u yantal uláak’ tu’ux u meyaj máak, yéetel u kaláanta’al ma’ u chu’ukul junkaay, ku ya’alik x chuk kay

Necesario impulsar más oportunidades de trabajo y vigilancia al furtivismo: empresaria de San Crisanto
Foto: Martin Zetina Gijón

Especial: El mero mero

U k’ab xunáan Dorise’ séeba’an u p’ayik sebooyáa ti’al u ts’áak ichil janal k’áata’an ti’, tu kúuchil Los Delfines. U séeba’anil u péeke’, ma’ táan u tuus, u yojel ba’ax ku beetik. Uts úuchik u k’amiko’on. Péeknaj u yóol ka tu yu’ubaj ba’axten tak xíimbaltaj.

Xunáan Dolores Loría Palma, síij tu k’áak’nabil San Crisanto, k’ajóolta’an beey doña Doris. Úuch káajak u máan chuk kay. Tu múul meyajtaj yéetel u yíicham, beyxan u paalale’ jump’éel kúuchil ti’al janal, ts’o’okole’ jach u ki’ ba’ax ku beeta’ali’, “tak Rolando (Zapata) suukchaj u taal u jaant tsajbil kay”, tu tsikbaltaj.

Wa yaan máax u yilmaj beyka’aj k’eexilo’ob ts’o’ok u yantal ichil u meyajil chuk kaye’, leti’e’ xunáan Doriso’. “Ka’ache’ jach ma’alob u náajal máaki’, ba’ale’ bejla’e’ chéen p’el u ts’áak ti’al u janal máak”, tu yaj óoltaj ka’alikil u p’ayik u ki’il le janalo’. 

“Mix ti’al u bo’ota’al ba’ax k’a’abéet ti’al le cheem ku chukiko’, le beetik aj chuk kayo’obe’ ku yantal u kaxtik ba’ax meyajil kéen u beeto’ob. Kéen yanak ma’alob k’iin túune’, ku jóok’olo’ob chuk kay, ba’ale’ mina’an u náajalil”, tu tsikbaltaj. 

Leti’e’ ku na’atik bejla’e’, “ma’ táan u yantal náajale’” tumen  ts’o’ok xan u ko’ojtal Diesel, tumen wa juntúul j chuk kay ku náachtal lajun saap’e’, ku xupik 20 liitrosi’, lelo’ ku tojoltik óoli’ 500 pesos. “Wa ku chu’ukul 10 kiilos kaye’, ma’ táan u bo’olchajal”, tu jets’aj.

Ku p’áatal mina’an kay tumen kex ma’ unaje’, ku máan chukbil, le beetik ma’ xan táan u yantal náajal ti’ leti’ob, mix ti’ uláak’ baatsilo’ob meyajtiko’ob le je’ela’. “Mina’an mix junkaay, mix chak chi’”, ku ya’alik, “ku yantal u máan yaayan máak ka ko’onok ti’ ka’atúul kay ti’al u janal te’e k’iino’”, tu tsikbaltaj. 

Yóok’lal le je’ela’, xunáan Dorise’ ku páayt’antik jo’olpóopo’ob ti’al u ka meyajta’ak kúuchilo’ob tu’ux ku tséenta’al kayo’ob je’el bix corvina; beyxan ka cha’abak u chan xuultalo’ob je’el bix unaje’, ma’ili’ cha’abako’ob te’e k’áak’náabo’, “unaj u kaláanta’alo’ob ti’al u cha’abal u nuuktalo’ob, yéetel ma’ u chu’ukulo’ob kex ma’ unaji’”, tu ya’alaj.

 

También te puede interesar: 

-Yucatán, preparado para veda del mero: Sepasy

-Necesario impulsar más oportunidades de trabajo y vigilancia al furtivismo: empresaria de San Crisanto

-Mero, pesquería importante para tres flotas en Quintana Roo

-Mero, una de las especies favoritas de consumo en el Caribe mexicano: Canirac

-Pescadores de Campeche despreocupados por veda de cherna

-P’áata’an tu beel ba’al ti’al u k’iinilo’ob ma’ cha’aban u chu’ukul junkaay tu lu’umil Yucatán

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan