de

del

Tu k’iinil 9 ti’ abril káaj Fiesta de Semillas Nativas en la Península de Yucatán 2022, tu kaajil José María Morelos, tu péetlu’umil Quintana Roo; yaan u ts’o’okol tak le 20 ti’ junio ku taala’ yéetel yaan u beeta’al ti’ jejeláas kaajo’ob, ti’al u chíikbesa’al yéetel u péektsilta’al u kaláanta’al i’inajo’ob tumen jach k’a’anantako’ob ti’al maaya kaajo’ob.

Álvaro Mena, máax jo’olbesik Red Mayense de Guardianes y Guardianas de Semillas, tu tsolaje’ táan u táakpajal 12 u p’éel múuch’kabilo’ob suuk u meyajo’ob tu Petenil Yucatán yéetel Chiapas, “yaan k-óol kkaláantik yéetel kts’aatáantik k-i’inajo’ob ku pa’ak’al ich kool”; le beetik ku beeta’al le cha’ano’oba’ ma’ili’ káajak u yúuchul paak’a’ali’ “ti’al u yantal ba’al u pak’o’ob”.  

I’inajo’obe’, ku ya’alik, leti’ ba’ax ts’áak kuxtalo’, ma’ chéen ti’al u yantal ba’al jaantbil, tumen ti’ xan ku yantal xíiwo’ob ku ts’aakankil, nukuch che’ob, ichil uláak’o’ob, ts’o’okole’ ikil u kaxta’al u yantal u jejeláasil yéetel u mu’uk’ankúunsa’al koole’, ku beeta’al le múuch’tambalo’oba’.  

Tu ya’alaje’ “cha’an” ku beeta’al ma’ táan u kaxtik chéen koonoli’, tumen leti’e’ ku tukultik i’inajo’obe’ kili’ich ti’al kaaj, yéetel leti’ob ts’áak kuxtal, le beetike’ ma’ táan u pakta’alo’ob chéen beey nu’ukulo’ob ti’al konbil, tumen leti’obe’ “kuxa’ano’ob yéetel kili’ichtako’ob […] te’e cha’ano’oba’ kk’iimbesik u kuxtal i’inajo’ob, le beetik leti’ob u noj ba’alil le ba’ax ku beeta’ala”.

U k’a’ananil i’inajo’ob ku yantalo’ob te’e lu’uma’ ti’ yaan tumen ku kaniko’ob kuxtal óoli’ je’el tu’uxak ka pa’ak’ako’ob; ts’o’ok u máan ya’abach ja’abo’ob yanak u kanik u ch’a’ak u muuk’o’ob ti’al ma’ u kíimilo’ob, tumen wa ktukultik beyka’aj ja’ab jo’op’ok u meyajta’al koole’, k-ilike’ ts’o’ok maanal 10 mil ja’abo’ob, ka’alikil u yi’inajil mola’ayo’obe’ ma’ máanak 50 ja’abo’ob beeta’ako’obi’.  

Uláak’ k’iimbesaje’ yaan u beeta’al le 24 ti’ abril ku taala’, tu méek’tankaajil Chacsinkín, Yucatán; tu yáax k’iinil mayo, tu méek’tankaajil Carrillo Puerto, Quintana Roo; 7e’ te’e winal xano’, Maxcanú, Yucatán; 8 ti’ mayoe’, Tinum, Kaanpech; 14 yéetel 15 ti’ mayoe’, Hopelchén, Kaanpech; 22 ti’ mayoe’, Chocholá yéetel Halachó, Yucatán yéetel tu ts’ooke’ 20 ti’ junio, tu méek’tankaajil Xpujil, Kaanpech.

 

También te puede interesar: 

-Fiesta de las semillas honra granos nativos de la península

-Agua, pilar de la vida y la economía de la península de Yucatán

-Descontrolado consumismo convierte a la tierra en un gran basurero: ambientalistas

-Con ofrenda en Chichén Itzá, preparan Cumbre Mundial del Medio Ambiente

-Alcaldía de Campeche invita a limpiar zonas marítimas en el Día de Tierra

-Ecoemprendedoras de la Tierra, un proyecto de huertos comunitarios en Las Américas

-QRoo tiene buena calidad del aire, pero no hay que confiarse

-Hemos hecho mal uso del fuego: Conafor QRoo

-La Tierra, único planeta en ''zona habitable'' de nuestra galaxia: Tania Martínez

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan