de

del

Foto: Rodrigo Díaz Guzmán

“K’a’am yéetel sáasil k-a’alik: u talamil káapitalismoe’, u seen ya’abta’al áagroindustra káapitalistae’ leti’e’ talamilo’ob ku taasik ti’ yóok’ol kaab, ma’ chéen tu péetlu’umil Yucatán, mix te’e petenilo’, ti’al yóok’ol kaab”.

Ikil táan u máan U K’iinil Yóok’ol Kaab, bejla’a 22 ti’ abrile’, Álvaro Mena, máax jo’olbesik Red Mayense de Guardianes y Guardianas de Semillas, tu tsikbaltaje’, i’inajo’ob ku yantalo’ob te’e lu’uma’, yéetel máaxo’ob meyajtik koole’ ku páajtal u ch’a’anuktiko’ob bix u taal u talamilo’ob ikil u k’astal yóok’ol kaab, ba’ale’ beyxan, ti’al u lúubsiko’ob káapitalismo, tumen u jaajile’, leti’e’ kaajo’ob máaxo’ob ts’o’ok u kaniko’ob múul kuxtal yéetel le yóok’ol kaabo’.

“Páayt’aane’ ku beeta’al ti’al u pakta’al bix kuxa’an u máasewal kaajilo’ob yóok’ol kaab, bix ts’o’ok u kaniko’ob kuxtal yéetel Yóok’ol Kaab, beyxan yéetel ba’ax bak’pachtiko’ob, tumen ti’ yaan ba’ax unaj u beeta’al ti’al u ch’éenel u k’askúunta’al le lu’uma’, yéetel ti’al u alab óolta’al ma’ u xu’ulul kuxtal te’e Yóok’ol Kaaba’”.

U seen k’astal bix u máan k’iin yéetel u ch’a’akal che’obe’ ku loobiltik u meyajil kool, ts’o’okole’ ku helbesik xan máaxo’ob kuxa’ano’ob ti’ le meyajo’, tumen walkila’, mix táan u na’atal bix kéen k’áaxak cháak; kex beyo’, maaya yéetel máasewal kaajo’obe’ ku no’oja’an na’atiko’ob ba’ax ku ya’alik yóok’ol kaab; u yojel u xoko’ob bix kéen máanak u k’iinilo’ob cháak te’e ja’abo’, “ma’ chéen ba’alob ku ya’alali’, yaan u na’atil u xo’okol, ba’ale’ kolnáalo’obe’ ts’o’ok u kanik u ch’a’anuktiko’ob tu beel”.

 

También te puede interesar: Fiesta de las semillas honra granos nativos de la península

 

I’inajo’ob ku yantal te’e lu’uma’, tu ya’alaj, ku kanik líik’il kéen pa’ak’ak tumen ts’o’ok u jach táaj máan k’iin yanak u kanik kuxtal, ba’ale’ kex tumen kolnáalo’ob leti’ máax ku asab kaláantiko’ob lu’ume’, leti’ob u’uyik u jach talamil ba’al kéen u beet u meyajo’obi’; láaj leti’e’ kolnáalo’ob máansik u talamil.

Wa ma’ táan u k’éexel ba’ale’ “yaan klúubul tu’ux mina’an mix ba’al ti’al kk’amikbáaj, ts’o’okole’ tuláakal le ba’alo’oba’ ku yúuchul tumen mu’uk’an yanik káapitalismo, yéetel k’a’am xan u biinsa’al ets’kúunsbil tu máasewal k’aajilo’ob yóok’ol kaab”.

Ti’al u kaláanta’al lu’um ka’alikil u mu’uk’ankúunsa’al u meyajil koole’, máaxo’ob meyajtilk lu’ume’ ku ts’aatáantik i’inajo’ob, ts’o’okole’ ku yóok’lal bix ts’o’ok u kaniko’ob múul yantal yéetel Yóok’ol Kaabe’, u yojelo’ob xan múul meyaj; u yojel u k’e’ek’exo’ob i’inajo’ob yéetel u kaláantiko’ob tu beel ba’ax ku jochiko’ob tumen yéetel le je’elo’ ku tséentikubáaj wíinik, “táan k-kaláantik ma’ u ch’éejel kuxtal je’el bix le je’ela’”.

Ts’o’okole’ kex beyo’, tu ya’alaj, ku meyajo’ob ti’al u kaláantik u k’áaxo’ob, le beetik ku líik’sik u t’aano’ob tu táan nukuch meyajo’ob ku biinsa’al jets’bil yóok’olo’ob, yéetel ti’al ma’ u yantal mola’ayo’ob  beetik ba’ax ma’ unaj u ti’alo’obi’.

Tu ts’ooke’ Álvaro Mena tu ya’alaje’ jach táaj k’a’anan u táakbesa’al táankelemo’ob ti’ le noj ba’atelila’ “tumen ku ya’alal k’áaxe’ táan u bin u ch’íijil”, le beetik táan xan u beeta’al meyajo’ob ti’al u péeksilta’al ti’ táankelemo’ob ka óota’ak kanbil le noj meyaja’ yéetel ti’al u kaláantiko’ob i’inajo’ob xan.

 

También te puede interesar: 

-Agua, pilar de la vida y la economía de la península de Yucatán

-Descontrolado consumismo convierte a la tierra en un gran basurero: ambientalistas

-Con ofrenda en Chichén Itzá, preparan Cumbre Mundial del Medio Ambiente

-Alcaldía de Campeche invita a limpiar zonas marítimas en el Día de Tierra

-Ecoemprendedoras de la Tierra, un proyecto de huertos comunitarios en Las Américas

-QRoo tiene buena calidad del aire, pero no hay que confiarse

-Hemos hecho mal uso del fuego: Conafor QRoo

-La Tierra, único planeta en ''zona habitable'' de nuestra galaxia: Tania Martínez

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan