#MAAYAWINAL wa u yóol yéetel u chikbesajil maaya kaaj

Este movimiento propone, principalmente, mover y reescribir la historia
Foto: Sasil Sánchez

Por: Sasil Sánchez

 

Tu ja’abil 1562, ka’aj úuch ba’ax k’ajóolta’ab beey Auto de Fe de Maní, tu k’ab Diego de Landae’, eelnaj u ya’abil u k’ajla’ayil yéetel u chíikulal maaya’ob, chéen ba’axe’, ba’ax úuche’, ma’ ti’ jnáaki’, tumen tu yóok’lale’ yanchaj jela’an tuukul yóok’lal maaya’ob p’áato’ob kuxtal ti’ u lu’umil Mayab, tumen beey úuchik u je’ets’el péech’óolal yóok’olo’ob, píit’kuunsabo’ob yéetel óoli’ sa’atbesabo’ob ichil jump’éel kaaj yaanili’ u kanik u p’ektik maaya ch’i’ibal, yóok’lal tuláakal ba’ax j-a’alab tu yóok’lalo’ob. 

 

Beey túuno’, jujump’íitil úuchik u bin u líik’il tuka’atéen u muuk’ maaya’ob tumen yanchaj máaxo’ob káaj u meyajtiko’ob, u táakmuk’tiko’ob yéetel u líik’siko’ob tuka’atéen miatsil, kaaj yéetel t’aan, tumen tu tukultajo’ob ma’ unaj u sa’atal ti’ u kuxtal máaki’, kex tumen le je’elo’ u k’áat u ya’al ka ba’atelnako’ob tu táan junjaats máako’ob u p’eek maaya’ob, kex wa tumen kaaj, mola’ayo’ob wa jala’acho’ob.

 

Wakila’, yaan meyajo’ob ts’o’ok u chikpajal táan u beeta’al ich kaajo’ob, ts’o’okole’ te’e k’iino’oba’ táan xan u ch’a’ak u muuk’ ichil ba’ax k’ajóolta’an beey reedes sociales; yaan meyajo’ob táan u chikbesiko’ob yéetel táan u táakmuk’tiko’ob  maaya óol, ba’ale’ u k’a’ananile’ táan u beeta’al tumen maaya’ob, jayp’éel ti’ le je’elo’obo’: Cha’anil Kaaj, Radio Yúuyum, Jach Maayaon, Miatsil Kuxtal, Código Maya yéetel te’e k’iino’oba’ #MAAYAWINAL, táan u yúuchul ichil 12 tak 31 ti’ julio.  

 

#MAAYAWIINALe’, jumpéel péektsil meyaj síij tu ja’abil 2017, úuchik u jóopsa’al tumen aj xak’al xook Gener Llanes, máax síij tu kaajil Ticul; walkil 2020e’, táan u ka’a tóoch’bal u k’áak’il, ichil múul meyaj tu’ux táaka’an maaya múuch’kabilo’ob, kaajo’ob yéetel wíiniko’ob. U tuukulile’, leti’ u chikbesa’al ichil junk’aal k’iino’ob -jump’éel maaya winale’- u hashtagil  #MAAYAWINAL ti’ je’el ba’axak red social wa u pláataformail Internet; ku páajtal u ye’esal oochelo’ob, ts’íibo’ob, cha’ano’ob, kóom ts’íib, juumo’ob, paax wa je’el ba’axak ba’al tu’ux ka ts’íibta’ak u k’aaba’ le meyaja’.

 

Wa ktaamkunsik kpaakat ti’ le yáax chikbesajil táan u kaxta’al u beeta’ale’, péeksajil táan u beetik #MAAYAWINALE’ ku kaxtik u tíitik k’ajla’ay yáax ts’íibta’an yóok’lal maaya’ob, u k’áat u k’os u t’aan sak wíiniko’ob tsikbalt ba’ax úuchij, ti’al beyo’, u páajtal u túumben ts’íibta’al u kuxtalil kaaj , ba’ale’ ka jóok’ok tu tuukul yéetel tu k’ab maaya’ob, tumen walkila’, maaya’obe’ láayli’ u ts’áamaj u muuk’o’ob yéetel u yóolo’ob ti’al u aktáantiko’ob ba’ax ku yúuchul ichil ba’ax k’ajóolta’an beey Estadóo méexikanoo’. 

 

U K’A’AYTAL #MAAYAWINAL

 

Le domingo máanika’, múul ka’aytab ti’ u Facebookil Maya K'ajlay, u káajbal le meyajila’, beeta’ab jump’éel tsikbal tu’ux táakpaj máaxo’ob ku páayt’ano’ob ti’al péeksajila’: Yúuyum Radio, Chak Nikte’, Piel de mezcal, Jach Maaya’on, Coordinadora de Mujeres Mayas de Quintana Roo, Nojolo’on, Ch'okwoj Maaya Ts’íib, Colectivo Xa’aybej,Maayakaaj.org yéetel Múulmeyaj K’ajlay. 

 

Te’e súutuko’ táakpaj jk’ajla’ayi José Ángel Koyoc, uláak’ juntúul máax táan u péektsiltik le meyaja’. Káajsa’an tsikbalil tumen Gener Llanes Ortiz, máax tu ya’alaj bix úuchik u káajal le meyajila’ yéetel ba’axten te’e k’iino’ob  ku beeta’al, tumen u súutukil klíik’sik k’taan “k-a’alik yéetel k-e’esik kts’aamaj k-óol ti’al u kchikesik yéetel kmu’uk’ankúunsik bej táan kxíimbaltik”.

 

Ichil uláak’ máaxob’o táakpajo’obe’ ti’ yanchaj: xbeet balts’am, siijil tu kaajil Sybeplaya, Campeche; Grecia Guitérrez ku meyaj ti’ u múuch’kabil Coordinadora de Mujeres Mayas de Quintana Roo; jk’ajla’ay Alejandro Puch, siijil tu noj kaajil Cacalchén yéetel táakpaja’an ti’ Múulmeyaj K’ajlay; beyxan James Sarao Cauic ti’ u múuch’kabil Chak Nikte’, ku meyaj tu kaajil Mocochá, Yucatán, ichil uláak’o’ob. 

 

Tu ts’ooke’, máaxo’ob tsikbalnajo’obe’ tu ts’áajo’ob u níib óolalil úuchik u yu’ubalo’ob yéetel tu  páayt’antajo’ob máak ti’al u ts’a’aba’al u muuk’ #MAYAWIINAL.

 

 

Edición: Ana Ordaz


Lo más reciente

Apagón insólito

Dependemos en demasía de la electricidad; ¿qué pasa con esos rincones del mundo que viven en penumbra?

Rafael Robles de Benito

Apagón insólito

Legislativo pide al INE cancelar 26 candidaturas judiciales por vínculos con el crimen y bajo rendimiento académico

El instituto electoral deberá emitir una resolución al respecto

La Jornada

Legislativo pide al INE cancelar 26 candidaturas judiciales por vínculos con el crimen y bajo rendimiento académico

Incendio y restauración de la Santísima Cruz Tun de Xocén

Cauces del tiempo

La Jornada Maya

Incendio y restauración de la Santísima Cruz Tun de Xocén

El que con fuego juega, se quema

La censura intenta destruir la curiosidad humana, pero en los rebeldes, la alimenta

Margarita Robleda Moguel

El que con fuego juega, se quema