Por: Sasil Sánchez
Tu ja’abil 1562, ka’aj úuch ba’ax k’ajóolta’ab beey Auto de Fe de Maní, tu k’ab Diego de Landae’, eelnaj u ya’abil u k’ajla’ayil yéetel u chíikulal maaya’ob, chéen ba’axe’, ba’ax úuche’, ma’ ti’ jnáaki’, tumen tu yóok’lale’ yanchaj jela’an tuukul yóok’lal maaya’ob p’áato’ob kuxtal ti’ u lu’umil Mayab, tumen beey úuchik u je’ets’el péech’óolal yóok’olo’ob, píit’kuunsabo’ob yéetel óoli’ sa’atbesabo’ob ichil jump’éel kaaj yaanili’ u kanik u p’ektik maaya ch’i’ibal, yóok’lal tuláakal ba’ax j-a’alab tu yóok’lalo’ob.
Beey túuno’, jujump’íitil úuchik u bin u líik’il tuka’atéen u muuk’ maaya’ob tumen yanchaj máaxo’ob káaj u meyajtiko’ob, u táakmuk’tiko’ob yéetel u líik’siko’ob tuka’atéen miatsil, kaaj yéetel t’aan, tumen tu tukultajo’ob ma’ unaj u sa’atal ti’ u kuxtal máaki’, kex tumen le je’elo’ u k’áat u ya’al ka ba’atelnako’ob tu táan junjaats máako’ob u p’eek maaya’ob, kex wa tumen kaaj, mola’ayo’ob wa jala’acho’ob.
Wakila’, yaan meyajo’ob ts’o’ok u chikpajal táan u beeta’al ich kaajo’ob, ts’o’okole’ te’e k’iino’oba’ táan xan u ch’a’ak u muuk’ ichil ba’ax k’ajóolta’an beey reedes sociales; yaan meyajo’ob táan u chikbesiko’ob yéetel táan u táakmuk’tiko’ob maaya óol, ba’ale’ u k’a’ananile’ táan u beeta’al tumen maaya’ob, jayp’éel ti’ le je’elo’obo’: Cha’anil Kaaj, Radio Yúuyum, Jach Maayaon, Miatsil Kuxtal, Código Maya yéetel te’e k’iino’oba’ #MAAYAWINAL, táan u yúuchul ichil 12 tak 31 ti’ julio.
#MAAYAWIINALe’, jumpéel péektsil meyaj síij tu ja’abil 2017, úuchik u jóopsa’al tumen aj xak’al xook Gener Llanes, máax síij tu kaajil Ticul; walkil 2020e’, táan u ka’a tóoch’bal u k’áak’il, ichil múul meyaj tu’ux táaka’an maaya múuch’kabilo’ob, kaajo’ob yéetel wíiniko’ob. U tuukulile’, leti’ u chikbesa’al ichil junk’aal k’iino’ob -jump’éel maaya winale’- u hashtagil #MAAYAWINAL ti’ je’el ba’axak red social wa u pláataformail Internet; ku páajtal u ye’esal oochelo’ob, ts’íibo’ob, cha’ano’ob, kóom ts’íib, juumo’ob, paax wa je’el ba’axak ba’al tu’ux ka ts’íibta’ak u k’aaba’ le meyaja’.
Wa ktaamkunsik kpaakat ti’ le yáax chikbesajil táan u kaxta’al u beeta’ale’, péeksajil táan u beetik #MAAYAWINALE’ ku kaxtik u tíitik k’ajla’ay yáax ts’íibta’an yóok’lal maaya’ob, u k’áat u k’os u t’aan sak wíiniko’ob tsikbalt ba’ax úuchij, ti’al beyo’, u páajtal u túumben ts’íibta’al u kuxtalil kaaj , ba’ale’ ka jóok’ok tu tuukul yéetel tu k’ab maaya’ob, tumen walkila’, maaya’obe’ láayli’ u ts’áamaj u muuk’o’ob yéetel u yóolo’ob ti’al u aktáantiko’ob ba’ax ku yúuchul ichil ba’ax k’ajóolta’an beey Estadóo méexikanoo’.
U K’A’AYTAL #MAAYAWINAL
Le domingo máanika’, múul ka’aytab ti’ u Facebookil Maya K'ajlay, u káajbal le meyajila’, beeta’ab jump’éel tsikbal tu’ux táakpaj máaxo’ob ku páayt’ano’ob ti’al péeksajila’: Yúuyum Radio, Chak Nikte’, Piel de mezcal, Jach Maaya’on, Coordinadora de Mujeres Mayas de Quintana Roo, Nojolo’on, Ch'okwoj Maaya Ts’íib, Colectivo Xa’aybej,Maayakaaj.org yéetel Múulmeyaj K’ajlay.
Te’e súutuko’ táakpaj jk’ajla’ayi José Ángel Koyoc, uláak’ juntúul máax táan u péektsiltik le meyaja’. Káajsa’an tsikbalil tumen Gener Llanes Ortiz, máax tu ya’alaj bix úuchik u káajal le meyajila’ yéetel ba’axten te’e k’iino’ob ku beeta’al, tumen u súutukil klíik’sik k’taan “k-a’alik yéetel k-e’esik kts’aamaj k-óol ti’al u kchikesik yéetel kmu’uk’ankúunsik bej táan kxíimbaltik”.
Ichil uláak’ máaxob’o táakpajo’obe’ ti’ yanchaj: xbeet balts’am, siijil tu kaajil Sybeplaya, Campeche; Grecia Guitérrez ku meyaj ti’ u múuch’kabil Coordinadora de Mujeres Mayas de Quintana Roo; jk’ajla’ay Alejandro Puch, siijil tu noj kaajil Cacalchén yéetel táakpaja’an ti’ Múulmeyaj K’ajlay; beyxan James Sarao Cauic ti’ u múuch’kabil Chak Nikte’, ku meyaj tu kaajil Mocochá, Yucatán, ichil uláak’o’ob.
Tu ts’ooke’, máaxo’ob tsikbalnajo’obe’ tu ts’áajo’ob u níib óolalil úuchik u yu’ubalo’ob yéetel tu páayt’antajo’ob máak ti’al u ts’a’aba’al u muuk’ #MAYAWIINAL.
Edición: Ana Ordaz
Factores como la reputación digital perjudican el interés en el Caribe Mexicano
Ana Ramírez
En la cumbre integrantes del sector discutieron estrategias y perspectivas novedosas sobre la industria
Ana Ramírez
La iniciativa busca impulsar el empleo digno, la competitividad turística y la inclusión social
La Jornada Maya
Piden la liberación de tres compañeros y acusan a un ciudadano extranjero de despojo de tierras de forma ilegal
La Jornada Maya