de

del

Friki miatsii, junjaats kaaj mina’an u xuul yéetel táan u bin u ya’abta’al

La cultura friki, un fenómeno sin fronteras y en crecimiento
Foto: Rodrigo Díaz Guzmán

Especial: Culturas juveniles

Tu ja’abil 2012, Real Academia Española (RAE) yanchaj u jets’ik ba’ax u k’áat u ya’al friki. Ba’ale’, je’el bix suuk u yúuchul yéetel ba’alo’ob óol talamtako’ob, je’el bix u miatsil táankelemo’obe’, ma’ táan u chúukpajal le ba’ax ku ya’alal tu yóok’lalo’, beey tu ya’alaj x xaak’al xook Nadiezhda Camacho Quiroz, máax u beetmaj ti’ u ts’ook xaak’alilo’obe’ -ti’al máaestria yéetel dóoktoradoe’- meyajo’ob tu yóok’lal frikio’ob yaan ti’ lalaj kaajo’ob ti’ u nojlu’umil México.

Ikil u máan u K’iinil U K’iimbesa’al Friki máako’ob lalaj 25 ti’ mayoe’, k’a’ajsa’abe’ RAE ku ya’alike’ le màaxo’ob beyo’obo’ chéen leti’e’ ku jach táaj k’ubik u yóolo’ob ti’ ba’ax jach táaj uts ttu yicho’obi’; ba’ale’ tu sáasilkunsaje’ ma’ chéen je’el ba’axak ba’alili’ -ma’ futbol mix janali’- leti’e’ máaxo’ob uts tu yich anime yéetel japones maanga; tumen yéetele’ ku káajal u chíikpajal uláak’ ba’alo’ob.  

“Miatsil kuxa’an”, beey tu ya’alaj Nadiezhda, máax tu ya’alaje’, friki miatsile’ tu beetaj u túumbekunsikubáaj xan, ikil táan u bin u yantal uláak’ tuukulo’obi’. Beey úuchik u káajal u máan u xak’alt koreeano wa chino maangáa; cosplay, cha’ano’ob, u áanalte’ilo’ob ciencia ficción wa fantasía heroica; horror, comics -estadounidenseilo’ob- yéetel videojuegos.

“Ya’abach máak ku táakpajal ti’ le ba’alo’oba’; ts’o’okole’ ti’ táaka’an xan otakus. Ts’o’okole’ ti’ yaan xan tak máax chéen uts tu yich”, beey tu ya’alaj Camacho Quiroz, máax ma’ úuch ku ts’áak u k’ajóolt jump’éel ts’íib yóok’lal le je’ela’, tu kúuchil Centro Internacional de Investigación de Estudios Japoneses Nichibunken, ti’ u lu’umil Japón.

Ichil máaxo’ob beetik xaak’alilo’obe’ yaan x wo’okinil tumen yaan máax a’alike’ friki kaaje’ ma’ miaatsil táankelemo’obi’, ba’ale’ yaan xan máaxo’ob a’alike’ beyo’, Nadiezhda Camachoe’ ku ya’alike’ ma’ jeets’el u ja’abil máaxo’ob táakano’obi’. Ichil meyaj ts’o’ok u beetike’, leti’e’ u jóok’smaj óoxjaats ti’. Tumen ichil máaxo’ob yéetel meyajnaja’ane’, yaan juntúule’ 65 u ja’abil yéetel u jach táankelemile’ chéen 14.


Bix úuchik u síijil friki miatsil tu lu’umil Yucatán

Tu péetlu’umil Yucatán, je’el bix xan ti’ uláak’o’obe’, friki miatsile’ káaj úuchik u káajal u máansa’al cha’antbil -tu ja’abilo’ob 70e’- yáax aanimes ti’ máaben cha’an. Heidi, Astroboy, La Princesa Caballero; ts’o’ookle’, ti’al u ja’abilo’ob 80e’ máansa’ab Candy Candy, Remi; yéetel ti’al u ja’abilo’ob 90e’ -tu’ux piimchaj u yila’al animacióne’- káaj u cha’anta’al Dragon Ball Z yéetel Caballeros del Zodiaco.

Tu péetlu’umil Yucatáne’, káaj u beeta’al múuch’tambalo’ob tu ja’abil 2001. Ti’ káaj u beeta’al ti’ u kúuchil u yu’uk’ul káafée ku k’aaba’tik Tiempo, úuchik u káajsa’al u beeta’al tumen juntúul ti’ le máaxo’ob patjo’olt ba’ax k’ajóolta’an walkila’ beey Tsunami. Te’e k’inako’obe’ chéen 200 u túul máak táakpaji’.  

“Úuchik u káajal u beeta’al múuch’tambalo’obe’, jóok’ ka’a jaats ti’, Tsunami yéetel Senka, suukchaj u beeta’al ka’atéen ichil junja’ab, ba’ale’ yóok’lal pak’be’en k’oja’ane’ ch’éen u beeta’al”, tu yaj óoltaj.


U kúuchil u múuch’ul máak

Ka tu beetaj u teesisil maestria Nadiezhda Camachoe’, mina’an ba’ax k’ajóolta’an beey Plaza de la Tecnología; ba’ale’ ku ya’alike’ u yantale’ yanchaj ba’al u yil yéetel friki miatsil. Yáaxe’, yanchaj Frikiplaza en la Ciudad de México (CDMX), kúuchil jach k’a’ananchaj ti’al u much’ikubáaj frikio’ob; le beetike’ ti’ jayp’éel péetlu’umo’obe’ káaj xan u beeta’ali’.

“Yanchaj tu’uxe’, tak u k’aaba’ máata’abij, je’el bix úuch yéetel Plaza de la Tecnología ti’ u noj kaajil Jo’, tumen tu yóoxt’o’olil kúuchile’ pata’ab u k’aaba’ beey Frikiplaza. Ma’li’ yanak pak’be’en k’oja’ane’, suuk u múuch’ul máak ka’achili’, tumen mina’an sajbe’entsili’”, tu ya’alaj. Walkila’, Frikiplazae’ júubij.  


Miatsile’ mina’an u xuul, ba’ale’ péech’óolta’an

Beyxan, tu tsolaje’, u jóok’sa’al u yoochel ba’al ti’al konbile’ ts’o’ok u jach táaj k’a’anantal te’e nojlu’uma’, tumen ku ko’onol ba’alo’ob ma’ jach ko’ojta’aki’, le beetike’ yaan máako’ob ku páajtal u yoksikubáaj ti’ le miatsila’, je’el tu’uxak bin yanake’.

U na’atal jach bix friki miatsile’, ku ya’alik x xak’al xook, jump’éel ba’al talam, tumen yaan máaxe’ ku chíimpoltikubáaj yéetel le k’aaba’ je’elo’, ba’ale’ yaan xan uláak’o’obe’ ma’atech. Yaane’ ku ya’aliko’ob otakuo’ob, ba’ale’ friki tuukulile’ ku jóolméek’tik tuláakal máaxo’ob jach uts tu yich je’el ba’axak yaan u yil yéetel.

Ichil xaak’al tu beetaj tu ja’abil 2013, x ka’ansaj Camachoe’ tu yilaj táan u káajal u tóop’ol tuka’atéen; ba’ale’ u jaajile’, mix juntéen ch’éeneki’ -tumen láayli’ beyo’-, yóok’ol le miatsila’ eets’el jela’an tuukulo’ob, ts’o’okole’ sajbe’entsil u seen a’alal ba’al ti’ob wa u beeta’al ti’ob bullying.


Jejeláas ba’al much’iko’ob

Ti’ xaak’alo’ob u beetmaj, Nadiezhda Camachoe’ u yilmaj jump’éel ba’al k’a’anan ti’al le miatsila’, tumen tu lu’umil México -tu’ux táaka’an Yucatán yéetel Jo’e’- jach táaj “yanchaj u yuumili’”, tumen yaan ba’alo’ob óoli’ juntakáalili’ bix u yantal; ma’ beey u yúuchul ti’ uláak’ lu’umo’ob je’el bix Estados Unidos wa Europa.

Camacho Quiroze’ tu k’a’ajsaje’ u k’iinil Día del Orgullo Frikie’ suuk u k’iimbesa’al CDMX; tu’ux ku jach táaj múuch’ul máaxo’ob uts tu yich le miatsila’. Káaj u beeta’al úuchik u ts’a’abal k’ajóoltbil Star Wars tu ja’abil 1977. Tu lu’umil Yucatáne’ ma’ ya’ab friikio’ob u yojelo’ob ku máan le k’iina’. 

 

También te puede interesar: 

-La cultura friki, un fenómeno sin fronteras y en crecimiento

-Persiste discriminación hacia mujeres 'gamers' en Yucatán

-Maid Café by UXS, un punto de encuentro para frikis y 'otakus' en Mérida

-En Yucatán, la pandemia ha detonado el interés en el 'cosplay'

-Día del Orgullo Friki: Las diferencias entre otaku, gamer y geek
 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan