de

del

Kaaje’ ku tselik ba’ax ku yu’ubik ko’olel kéen yanak u tse’elel u yiim

Sociedad minimiza emociones tras la pérdida de un seno: Esmeralda Canul
Foto: Juan Manuel Valdivia

U yantal u tse’elel u yiim ko’olel ku tsa’ayal ts’unus tu yiime’, ma’ táan u na’ata’al mix xan táan u tsikbalta’al tumen kaaj je’el bix unaje’, kex tumen k’a’anan ti’al u wíinkilal. Ka’alikil táan u yúuchul u jejeláas ba’al ti’ ko’olel kéen tsa’ayak ti’ le k’oja’ana’, yaane’ ku lúubul u yóolo’ob, ba’ale’ yáax ba’al unaj u beeta’ale’, leti’ u chíimpoltikubáajo’ob yéetel u wíinkilalo’obi’, ts’o’okole’ u páajtal xan u tsikbaltik bix u yu’ubikubáaj, beey úuchik u ya’alik X táanatoologáaa Esmeralda Canul Uc.

“Je’el jaytéen ka yanak u luk’sa’al wa ba’ax tu wíinkilal máake’, je’el bix u yiim ti’ ko’olele’, ku yu’ubik máak yaan ba’ax sa’at ti’. Kéen beeta’ak mastectomíae’, ku luk’sa’al u yiim ko’olel, ba’ale’ kaaje’ ma’ táan u na’atik je’el bix unaje’, tumen ma’ táan u chíikpajal wa díiskapasiitadáa úuchik u p’áatal, tumen láayli’ ku páajtal u xíimbal wa u machik ba’al, le beetik ma’ táan u chíimpolta’al je’el bix unaje’”, tu ya’alaj Esmeralda Canul.

U k’éexel bix u wíinkilal ko’olele’, ku beetik u lúubul u yóol, ts’o’okole’ ku chíikbesik saajkil, p’eekil yéetel uláak’ ba’alo’ob, chéen ba’axe’ chéen ku múuch’ul ba’ax ku yu’ubik ko’olel kéen tsa’ayak ti’ le k’oja’ana’.

Le beetike’, Esmeralda Canul ku tsikbaltike’, u tse’elel u yiim ko’olele’, leti’e’ ba’ax ku yaj óolta’al kéen ts’o’okok u xíimbal ti’ chowak bej káaj úuchik u k’oja’anta’al, tumen tu paache’ ku tala uláak’ ba’alo’ob je’el bix u xu’upul taak’in, u jela’anpajal ba’al tu kuxtal, ichil u baatsil, ichil uláak’ ba’alo’ob. “Ya’ab ba’ax ku ch’éejel tu kuxtal”. 

“Kéen tsa’ayak le k’oja’ana’, ku yantal saajkil, ku lúubul u yóol ko’olel. K’a’anan u na’atik ko’olel yaan ba’ax ku tse’elel ti’, tumen kéen u beete’ yaan u na’atik bix kéen u líik’s tuka’atéen u wíinkilal, bix kéen u na’at yaanal bix u yilikubáaj, tumen beey kéen u chíimpolt uláak’ ba’ax táan u yúuchul yéetel, ts’o’okole’ k’a’anan u yilik ba’ax ts’o’ok u p’atik ka’alikil táan u xíimbal yéetel le k’oja’anilo’, leti’e’ ba’ax k’ajóolta’an beey pérdidas secundarias”, tu ya’alaj Canul Uc.

Tu ya’alaj xane’, k’a’anan u láak’inta’al ko’olel ka’alikil táan u máansik le talamilo’oba’, tumen lalaj máake’ yaanal bix u lúubul ti’ le ba’alo’oba’. Ts’o’okole’ yaanal xan bix u paktik ko’olel kéen luk’sa’ak u yiim tumen yaane’, ku p’áatal ma’ ki’ichpan u yu’ubikubáaj, ba’ale’ yaane’ ku yilik beey ma’ táan u páajtal u yantal u paalal, tumen ma’ táan u yutsutal u tséentik.

Wa ka úuchuk ba’al beya’, k’a’anan u kaxta’al áantaj yiknal u baatsil ko’olel, wa u láak’o’ob, beyxan ichil ba’ax ku oksaj óoltik máak.

 

También te puede interesar:

-''El 9 de octubre morí y nací'', narra sobreviviente de cáncer de mama

-Sociedad minimiza emociones tras la pérdida de un seno: Esmeralda Canul

-Contar con redes de apoyo, salvación emocional en el cáncer de mama

-''Lo importante es estar aquí y ahora'', aconseja mujer que venció al cáncer

-Tulum cuenta con equipo para detectar el cáncer de mama pero no para tratarlo

-''Imagina que crees que no va a pasarte, que eres feliz con tu cuerpo'': Karina

-Prevención de enfermedades ya es una realidad en zonas rurales

-''Sentí que era mi sentencia de muerte, mi mundo se desmoronaba'': Fabiola

-Península de Yucatán, con tasa más baja de mortalidad por cáncer de mama

-“9 ti’ octubre ka’aj kíimen yéetel síijen xan”, ka’a líik’ tu jo’oloj tsa’ayak ti’ u ts’unusil iim

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan