de

del

Foto: Cecilia Abreu

Ts’unuse’ k’uch tu kuxtal Jazmín Guadalupe Amaro Estrella ka tu chukaj 52 ja’abil ti’, ts’o’okole’ tu jo’oloj 22 k’iino’ob u yojéelte’, káaj u ts’akikubáaj ka’alikil u láak’inta’al tumen u na’; kex beyka’aj talamil yanike’, ma’ lúub u yóoli’.

Leti’e’ ku tukultike’ “u jach ma’alobil ba’ax ku páajtal u beeta’al (ti’al u ch’aktik máak ts’unuse’) leti’ u yantal muuk’, yéetel u yóolil kuxtal”.  

Ti’al u k’iinil u k’aaba’, 9 ti’ octubre ti’ le ja’ab máaniko’, leti’e’ ka’aj a’alab ti’ ts’o’ok u tsa’ayal ti’... “kíimen, síijen”. Ti’al u k’iinil 31 ti’ octubree’, beeta’ab ti’ jump’éel masectomía, leti’e’ kéen tse’elek u yiim ko’olel. 

Ka’aj ts’o’ok le je’elo’, kíimioteraapiase’, káaj tu k’iinil 16 ti’ diciembre, ts’o’okole’, ti’al 12 ti’ mayo ka’aj beeta’ab u ts’ook, tumen káaj u ts’a’abal juup’ulil kun áantik u chúukpajal u ts’aakili’; walkila’, kex juntéen ichil wakp’éel winalo’ob ku bin ka ika’ak ti’ tuka’atéen, ts’o’okole’ yaan u xáantal kex jo’op’éel ja’abo’ob beyo’, ti’al u je’ets’el u yila’al ma’ u suut ts’unu’us tu wíinkilal.

Ka’alikil táan u máansik tuláakal le ba’alo’obo’, t’ana’an ti’al u beetik u éembajadorail Fundación Tócate, “ichil jump’éel kúuchil tu’ux ku ts’a’abal kíimioteraapiae’ ya’abach tsikbalo’ob ku yu’uba’ali’, yaan ko’olel tu juunal ku xíimbalo’obi’, mina’an mix máak láak’intiko’ob, ts’o’okole’ le je’elo’ k’a’anan tumen ts’aak u ti’al u yóol máax máansik le talamila’”. 

Leti’e’ ki’imak u yóol tumen yaan máax yiknal, tumen láak’inta’an tumen u yóoxtúulil u paalal, u yíicham, u na’, u yuum yéetel u kiiko’ob. 

Ku k’a’ajsike’, ka’aj káaj u júutulu tso’otsel u poole’, talam tu yilaj, ts’o’okole’ u ka’aj tu yilaj u yaal ba’ax ku yúuchul ti’e’, tu ya’alaj ti’ yaan xan u luk’sik u tso’otsel u pool, ba’ale’ leti’e’ tu ya’alaj ti’ ka u láak’int yéetel u muuk’il u yóol, tumen ma’ u k’áat ka u máans talamil táan u máansik leti’ kéen u néentubáaj.

Ku tsikbaltike’, séeba’an úuchik u píitjo’oltik le k’oja’ana’, tumen leti’ yéetel u láak’o’obe’, béeychaj u bo’otiko’ob ts’aak unaj yaan ti’, úuchik u tojoltik ichil 600 yéetel 700 mil pesos; ts’o’okole’ u yojel máaxo’ob mina’an ti’ob segurooe’ maas sajbe’entsil u kíimilo’ob tumen.

Úuchik u xak’altik u wíinkilal tu k’iinil k’a’abéete’, leti’ úuchik u yilik yaan ti’ ts’unu’us, ba’ale’ ma’ séeb bin yiknal ts’akyaji’ tumen sajak ti’ ba’ax kun a’albil ti’, ts’o’okole’ ma’ tu jáan tukultaj wa je’el u tsa’ayal ti’e’.  

Le beetike’, yóok’lal bix úuchik ti’e’, ku páayt’antik ko’olel ti’al u kanik u mach u wíinkilal ti’al u yilik wa tsaayal ti’, ba’ale’ beyxan ti’al u bin máak yiknal ts’akyaj wa ku yilik yaan ba’ax jela’an tu yiim ko’olel. 

 

También te puede interesar:

-''El 9 de octubre morí y nací'', narra sobreviviente de cáncer de mama

-Sociedad minimiza emociones tras la pérdida de un seno: Esmeralda Canul

-Contar con redes de apoyo, salvación emocional en el cáncer de mama

-''Lo importante es estar aquí y ahora'', aconseja mujer que venció al cáncer

-Tulum cuenta con equipo para detectar el cáncer de mama pero no para tratarlo

-''Imagina que crees que no va a pasarte, que eres feliz con tu cuerpo'': Karina

-Prevención de enfermedades ya es una realidad en zonas rurales

-''Sentí que era mi sentencia de muerte, mi mundo se desmoronaba'': Fabiola

-Península de Yucatán, con tasa más baja de mortalidad por cáncer de mama

-Kaaje’ ku tselik ba’ax ku yu’ubik ko’olel kéen yanak u tse’elel u yiim

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan