Mayusa Isolina González Cauich meyajnaj óoxp’éel winal beey u x pat a’almajt’aan ti’ u lu’umil México, úuchik u yokol beey plúurinominaal. Leti’e’ tu táakmuk’taj, ka’alikil ti’ yaan Congreso de la Unión, tuukul meyaj patjo’olta’ab tumen u múuch’kabil Mujeres Sororas, ts’o’okole’ ku tsikbaltike’, le ba’ax tu máansajo’ “ma’ chéen ch’a’abili’”, tumen ya’ab péech’ óolal yéetel p’eekil yaan yóok’ol ko’olel, ba’ale’ beyxan tumen máasewal; kex beyo’, ku ya’alike’ láayli’ yaan u yóol ti’al u beetik ba’ax ku tukultik k’a’abéet, ti’al u péektsiltik ka xak’alta’ak yéetel meyajta’ak u jejeláasil ba’al yaan u yil yéetel u páajtalil wíinik.
Mayusa Isolina p’áat tu jeel priistáa x pat a’almajt’aan, Anilú Ingram Vallines, máax tu k’áataj jayp’éel k’iino’ob ti’al u p’atik u meyaj. Le beetik Mayusae’ meyajnaj te’elo’ ichil u winalo’ob marzo, abril yéetel mayo ti’ le ja’aba’. Ti’ le ti’ ts’a’ab ti’al u beetej yóok’lal meyaj ts’o’okili’ u káajsik u beetik ti’al u chíikbesa’al máasewal kaajo’ob ti’ le 28 máasewal distriito’ob yaan ti’ u noj lu’umil México, beyxan ti’al u yantal ko’olel ich Cámara de Diputados.
También te puede interesar: Mayusa, la voz de las mujeres indígenas desde el Congreso de la Unión
“Ya’ab ba’al kin wiliki’, yáaxe’ yóok’lal ba’ax páartido okseni’i. Ichil u múuch’kabil Mujeres Sororase’ táakbesa’ab in k’áaba’ ti’al u yila’al wa je’el u yutstal in p’áatale’, ka’aj p’áateni’ (...) ts’a’ab in k’aaba’ ti’al in beetik le meyajo’, ts’o’okole’ beey yanchaj u k’áata’al jayp’éel k’iino’ob tumen máax yaan ka’ache’, béeychaj in k’uchul tak Cámara de Diputados”, ku tsikbaltik.
Leti’e’ ku ya’alike’, talam kuxtal yaan tu lu’umil México ti’al máax síij ko’olel, ts’o’okole’ ku ka’atéenchajal u talamil wa máasewal. “Ya’ab máak ku t’aan tu k’aaba’ máasewal máak kex ma’ leti’, béeychaj k ilik ka’alikil táan u k’iinilo’ob káampaña, tumen yanchaj máak tse’el te’e tu’ux tu yóotaj báaxal politikao’ tumen tu ya’alajo’ob máasewal máako’ob, ts’o’okole’ ma’ beyi’”, tu ya’alaj.
Ku tukultike’ k’a’anan ba’ax tu beetaj te’elo’ tumen u yojel ba’ax yóok’lal ku t’aan, ts’o’okole’ jeets’el tu tuukul ba’ax u k’áat, le beetik u meyaje’ tu beelkúunsa’al ti’ ba’ax yaan u yil yéetel u páajtalil wíinik.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan
Lee más acerca de nuestro especial ‘Especial: Fuerza Creciente':
Mayusa, la voz de las mujeres indígenas desde el Congreso de la Unión
Mayusa, u muuk’il t’aan máasewal ko’olel ich Congreso de la Unión
Nos han quedado a deber a las mujeres indígenas: Sonia Cuevas
Zendy Euan llama a las mujeres indígenas de QRoo a emprender
Rafaela, fiel promotora de la partería tradicional maya
43 por ciento de mujeres indígenas en prisión, por vínculos con el crimen organizado
43 por siientoil ko’olel k’ala’ane' j ma'ach tumen nuup’ul yéetel kriimen óorganisaadóo
Universidades deben adoptar una mirada intercultural y de género: Bertha Pech