de

del

43 por siientoil ko’olel k’ala’ane' j ma'ach tumen nuup’ul yéetel kriimen óorganisaadóo

43 por ciento de mujeres indígenas en prisión, por vínculos con el crimen organizado
Foto: Fernando Eloy

Tu lu’umil Méxicoe’ sajbe’entsil u kuxtal máax máasewal ko’olel ma’ táan u t’anik káastelan t’aan: u 43 por siientoil máasewal ko’olel k’ala’an kaarsel tu lu’umil Méxicoe’, oksa’ab tumen yaan ba’al u yil yéetel kriimen óorganisaadóo, beey úuchik u chíikebsa’al tumen Reinserta. 

Le je’ela’, ku ye’esike’ ku ts’a’abal u kuuch yéetel ku péech’óolta’al le jaats kaajila’, tumen u ya’abile’ ko’olel siijil ti’ mejen kaajo’ob, ku k’a’abéetkunsa’alo’ob ti’al u túuxta’al droogáa, beey tu ya’alaj Saskia Niño de Rivera, máax patjo’olt múuch’kabil.

Ichil ba’ax tu ya’alaje’, kéen oksa’ak ko’olel ti’ le ba’alo’oba’, leti’e’ ma’ u yojel jach ba’ax táan u beetike’, chéen ku yokolo’ob tumen jach k’a’abéet ti’ob wa ba’ax. “Ya’abach ti’ leti’obe’ k’áaxil meyaj ku beetiko’ob, ts’o’okole’ ku jach ch’a’abal u paacho’ob ti’al u betiko’ob, tumen ya’abe’ ikil u máan u kaxt u bin utsil ti’e’ ku k’uchulo’ob tu’ux chéen ku k’a’abéetkunsa’alo’ob ti’al u túuxta’al droogáa ti’ uláak’ tu’uxo’ob”; tu ya’alaj.

Beyxan, kéen k’a’alak ya’abach máasewal ko’olele’ ma’ táan u ts’a’abal ti’ob u suutt’aanil ka’alikil táan u p’iis óolta’alo’ob; ts’o’okole’ ku ts’a’abal u kuucho’ob, ku k’a’alalo’ob chéen ti’al u chúukbesa’al le jaytúul máak unaj u k’a’alal ti’al u ya’alal táan u beeta’al meyaj ti’al ts’aatáanta’al kriimen óorganisaadóo.  

Ichil ba’ax tu ya’alaj Saskiae’, tu noj lu’umil Méxicoe’, ko’olele’ ku ts’a’abal u bo’ot u si’ipil maanal ti’ wakp’éel ja’ab wa ku ke’etel yéetel le beyka’aj ja’ab ku je’ets’el unaj u bo’otik xiib, ts’o’okole’ ku yantal u bo’otiko’ob maanal ti’ 50 mil pesos kéen yanak u k’a’abéetkunso’ob juntúul áabogadóo ti’al u t’aan tu yóok’lalo’ob, ma’ beey u yúuchul yéetel xiibi’. Le je’el túuna’, ku ye’esike’ yaan ba’ax beetik u p’áatal paachil ko’olel, ts’o’okole’ wa máasewal ma’ táan u t’anik káastelena’, ku asab k’astal ba’al.  

Ichil ba’ax chíikpaj ti’ Diagnóstico Sobre la Percepción del Desempeño de la Defensoría Penal en México, beeta’ab tumen Reinserta tu ja’abil 2020e’, u  27 por siientoil ko’olel k’áatchibta’abe’ tu ya’alaje’ ku tukultik áabogado j ts’a’ab ti’al u t’aan tu yóok’lale’ ma’ tu beetaj u meyaj tu beeli’; u 18.3 por siientoile’ tu ya’alaje’ de óofisio, k’e’ex ti’ob ts’o’okole’ ma’ páatchaj u beetik wa ba’axi’, yéetel u 12.3 por siientoile’ ku tukultike’ “chéen xupa’ab u taak’in tumen”. U 47 por siientoile’ tu ya’alaj u áabogadoe’ ma’ tu yilaj tu beel wa ma’ lo’oxoko’ob, wa ma’ xan oksa’ak sajak ti’ob ka’alikil táan le p’iis óolalo’, yéetel u 36 por siientoil ko’olele’ tu ya’alaj ma’ tu k’ajóoltaj máax áabogadoil t’aanaj tu yóok’lali’. 

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan

 

Lee más acerca de nuestro especial ‘Especial: Fuerza Creciente':

Mayusa, la voz de las mujeres indígenas desde el Congreso de la Unión 

Mayusa, u muuk’il t’aan máasewal ko’olel ich Congreso de la Unión

Nos han quedado a deber a las mujeres indígenas: Sonia Cuevas

Zendy Euan llama a las mujeres indígenas de QRoo a emprender

Rafaela, fiel promotora de la partería tradicional maya

43 por ciento de mujeres indígenas en prisión, por vínculos con el crimen organizado

43 por siientoil ko’olel k’ala’ane' j ma'ach tumen nuup’ul yéetel kriimen óorganisaadóo

Universidades deben adoptar una mirada intercultural y de género: Bertha Pech