de

del

Uláak’ u ko’olelil kaaj

Otra forma de ser mujeres
Foto: Rodrigo Díaz Guzmán

Bejla’a 15 ti’ octubree’ táan u máan U K’iinil U Ko’olelil Kajtalilo’ob, jets’a’ab tu ja’abil 2007 tumen Naciones Unidas. Ma’ili’ káajak túun u láaj xo’okol le ts’íiba’, taak in yáax a’alike’, yaan u jela’anil kéen t’aanak máak yóok’lal kajtalilo’obi’ beyxan yóok’lal máasewal máak, tumen ma’ tsaaj wa juntakáalili’ ba’ax u k’áat u ya’alej, tumen yaan jejeláas ba’ax beetik u na’ata’al yaanal bix le t’aana’. Le ba’ax kin wa’alika’, leti’e’ kin tukultik kéen in wa’ale’, ti’ jump’éel kajtalile’ ku páajtal wa ma’ u yantal máasewal ko’oleli’; beyxan kúulpach, ku páajtal u yantal máasewal kaajo’ob ma’ tsaj wa ti’ mejen kaajo’ob yano’obi’.  

Yéetel el tuukul je’elo’, k’a’anan k a’alik bix kéen k pakt juntúul u ko’olelil kajtalil, ba’ale’ le je’ela’ ma’ ti’al k ts’áak u xuulilo’obi’, chéen ti’al u káajal k tsikbaltik jayp’éel ba’alo’ob ku táakpajal ti’al u chíikpajal máaxo’obi’: ko’olelo’ob, máasewalo’ob wa ma’i’, x meyajo’ob, k’ata’ano’ob tumen u jejeláasil ba’alo’ob beetik u ya’abtal u tuukulil ti’al k na’atik máaxo’obi’, ba’ale’ kex beyo’, láayli’ yaan tu’ux ku núup’ul bej u ch’a’amajo’ob ti’al u kuxtalo’ob te’e tu’ux yano’obo’, je’el bix tumen u kuxtalo’obe’ ts’a’aban u p’iis yéetel u tuukul xiib, beyxan tumen ma’ kéet yaniko’ob yéetelo’obi’, ts’o’okole’ kex beyo’, yaan ti’ob u páajtalil yéetel u muuk’il u beetiko’ob ba’al ti’ ba’ax ts’o’ok u jach kanik u beetiko’ob ti’ u kuxtalo’obi’.

Beey túuno’, wa ku káajal u náachtal k tuukul yóok’lal ba’ax k na’atik beey kajtalil, chan kaaj wa kajtalile’, míin yaan u séeb taal ti’ k tuukul ba’ax yaan u yil yéetel k’áax, kool, lu’um, meyaj yéetel je’el ba’axak ku yantal te’elo’, ba’ale’ beey in wóole’, ti’ xan ku káajal u sa’atal u yoochel ko’olel, máaxo’ob ti’ xan kaja’ano’obi’ yéetel máaxo’ob láayli’ ti’ ku meyajo’obi’.

Ku tukulta’ale’ tu meyajil k’áaxe’ chéen xiib ku yantali’, tumen ti’ leti’ob yaan u muuk’il yéetel u na’atil ti’al u beetiko’ob, chéen ba’axe’ tene’ in k’ajóol ko’olelo’ob u yojelo’ob paak’áal yéetel u yojelo’ob xan bix u meyajil kool, ts’o’okole’ ku na’atiko’ob tu beel bix u meyajta’al lu’um. U yojelo’ob bix u nu’ukil u beeta’al ba’ali’, yéetel ma’ kunel u beetiko’obi’, tumebn leti’ob ilik ka yanak ba’al u jaant u baatsil yéetel u kaajil. Meyaj ku beetiko’obe’, u p’ismajo’ob yéetel u jach kanmajo’ob.

Ichil áanalte’il ​​Atlas de la Mujer Rural en América Latina y el Caribe ti’alinta’an tumen FAOe’,  ku ya’alike’ u jejeláasil ko’olel yaan ti’ kajtalillo’obe’ kuxa’ano’ob ti’ k’áax, ka’anal k’áax, yéetel tu’ux yaan k’a’anan ba’al je’el bix ja’. Le je’ela’ u k’áat u ya’ale’ tuláakal u kaajil ko’olele’, ts’o’ok u kaxtik bix u mu’uk’ankúunsik u ch’i’ibal yéetel lu’um tu’ux ku kajtal.

Yaan uláak’ tu’uxo’ob ts’o’ok u béeykunsik u yantal ko’olel, tumen je’el bix u péek kaaje’, beey xan u péek u máakilo’obi’, le beetike’, ku yantal u kaxtik bix u kuxtal te’e tu’ux yano’ yéetel tuláakal ba’ax ku beetik. Le bix u beetik its’at, le bix u kaláantik ba’al, le bix u beetik u suut taak’in, bix u yúuchul meyaj, bix u yúuchul kaambal, ichil uláak’ ba’alo’obe’, ku yúuchul yéetel u yóolil taak pool beyxan líik’saj t’aan, kéen talaak ti’ ko’olel yaan te’e kajtalilo’obo’, tumen kex yéetel beyka’aj a’almajt’aan yaan ti’al u yutsilo’obe’, láayli’ ti’ p’aatalo’ob ich x ma’ keetil kuxtali’.

Le k’iina’, unaj u na’ata’al beey u k’iinil u chíimpolta’al meyaj, ba’ale’ beyxan beey u k’iinil ti’al u chíimpolta’al máaxo’ob le ko’olelo’oba’. U ko’olelilo’ob kajtalilo’obe’, uláak’ u jejeláasil óol ko’olel, uláak’ bix u wíinikil máak, yéetel uáak’ bix u ba’atelil ti’al u chíikpajal yéetel u chuuka’anil óol.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan
 

También te puede interesar: 

-Otra forma de ser mujeres

-Toj Óolal Puksiik’al, a 13 años de ir contra la violencia de género

-Mujeres rurales han tenido que adaptarse a los cambios: Venancia Coh

-Mujeres rurales, sinónimo de 'todólogas', pero sin derechos sobre su tierra

-Aldea Ahau Chooc preserva las costumbres mayas

-Centros Regionales Violeta refuerzan su presencia en Yucatán

-Mujeres rurales artistas piden espacios para identificarse sin culturas estereotipadas

-U Yich Lu’um y una radical idea de progreso para municipios rurales como Sanahcat

-Luna nueva