de

del

Foto: Tomás Álvarez

Especial: Vicios del urbanismo 

K’a’anan ba’ax ku kaxta’al u chíimpolta’al tu k’iinil 31 ti’ octubre, U K’iinil Noj Kaajo’obe’, leti’e’ u tóoch’ta’al u yantal noj kaajo’ob, tu’ux ka táakbesa’ak tuláakal máak, ba’ale’ le bix u beeta’alo’obe’, chéen ku beetik u chíikpajal x ma’ keetil kuxtal yaan, yéetel u ja’ajatsil kaaj, ts’o’okole’ u noj lu’umil Méxicoe’ ma’ táan u p’áatal paachili’.  

Elkin Velásquez, máax jo’olbesik meyaj tu baantail América Latina yéetel Caribe u nu’ukbesajil Programa de Naciones Unidas para los Asentamientos Humanos (ONU-Hábitat), ku ya’alike’, tuláakal noj kaaj toj u xíimbale’ unaj u ts’aatáantik kamp’éel ba’al: chichan yéetel séeba’an u péek máak; unaj yaan bix u núup’ul yéetel uláak’ ba’al; unaj múul yanik yéetel u mejen kaajilo’obi’ yéetel unaj u táakbesik tuláakal máak.  

Máax chíikbesik ONU-Hábitate’ tu ya’alaj unaj u yáax ila’al ka yanak jump’éel nu’ukbesajil déesaroyóo ti’ le noj kaajo’, tu’ux ka yanak ba’ax najmal ti’al u yutsil kuxtal máak, je’el bix ka yanak u meyajilo’ob toj óolal, kaambal, k’i’itbesajil, tu’ux u náaysik u yóol máak, tu’ux u meyaj máak yéetel tu’ux ka múul yanak máaki’.  

Wa ma’ táan u tukulta’al tu beel bix kéen beeta’ak jump’éel kaaje’, ma’ táan u ma’alobchajal ti’al u máaki’. Yaan tu’ux ma’ táan u táanilkúunsa’al le kamp’éel ba’alo’oba’, je’el bix kéen p’áatak kajtal máak tu’ux ma’ unaji’, beyxan kéen p’áatak mina’an kamiono’obi’, wa ma’ táan u tukulta’al ba’ax unaj u beeta’al ti’al u yuutsil kaaji’, ku káajal u p’áatal paachil máak, yéetel ku yantal péech’ óolalil.

“Tuláakal múuch’il naj yúul k’aalale’, ma’ táan u yáantaj ti’al toj xíimbal kaajo’. K’a’anan u múul yantal tuláakal u jejeláasil kaknáalo’ob ti’al beyo’ u páajtal u chíikpajal u táan u yich jump’éel kaaj”, tu tsikbaltaj Elkin Velásquez. 

Tu lu’umil América Latina yéetel El Caribe, tu’ux táaka’an Méxicoi’, juntúul máak ichil jo’otúul kaja’an ti’ noj kaajo’obe’, ti’ ku yantal ti’ múuch’kajtalilo’ob jeets’el tu’ux ma’ uanji’, wa jach óotsil tu’ux yano’obi’, tu’ux ma’ táan u chúukpajal mix u jach p’íit ba’alo’ob k’a’abéet ti’al u yutsil kuxtalo’ob. Le je’elo’ ku yúuchul tumen ma’ táan u patjo’olta’al tu beel bix unaj u beeta’al le kaajo’.

Ti’al u ja’abil 2022e’, Noj lu’umo’ob táakano’ob Naciones Unidase’ yaan u xak’altiko’ob ba’ax túumben ba’alo’ob unaj u tsikbalta’al ti’al u k’ajóolta’al bix unaj u bin u tojil xíimbal kaajo’ob ka’alikil yaan u pak’be’en k’oja’anil Covid-19 yéetel ka’alikil táan u bin u k’éexel u chokolil yóok’ol kaab, yóok’lal le ku tukulta’alje’el u yantal no’oja’an kaajo’ob, tu’ux ka táakbesa’ak tuláakal máak.

 

También te puede interesar: 

-Una ciudad que discrimina no es sostenible: ONU-Hábitat

-Encapsulamiento, una práctica cada vez más común en fraccionamientos

-Decidimos vivir diferente: habitantes de Ixchel

-Mérida, lejos de ser una ciudad de 15 minutos: Observatorio de Movilidad Sostenible

-No basta con quitar barda del aeropuerto; hay que realizar un plan de movilidad: Elena Torres

-El crecimiento de Mérida ha sido desconectado, alejado del bienestar

-Futuro urbano de Campeche, entre arquitectura hacia arriba o postpandemia: Víctor del Río

-'Carmen', muy lejos de ser incluyente por falta de infraestructura urbana

-T jets’aje’ yaanal bix k k’áat kuxtal: u kajnáalilo’ob Ixchel

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan