de

del

T jets’aje’ yaanal bix k k’áat kuxtal: u kajnáalilo’ob Ixchel

Decidimos vivir diferente: habitantes de Ixchel
Foto: Sandra Satrapova

Especial: Vicios del urbanismo 

Ixchel, jump’éel chan kaaj yaan Tulume’, náach yanik ti’ u juumil noj kaaj, ts’o’okole’ ku chíikpajal ti’ uláak’o’obe’ yóok’lal bix beeta’anil, yéetel tumen ma’ táan u loobiltik yóok’ol kaabi’. 

Kareen Kohn, máax péektsilt u beeta’al le kaaja’, tu ya’alaje’, káaj u beeta’al tu ja’abil 2018, ts’o’okole’ ma’ ya’ab máak tu yóotaj táakpajal ti’ le bix tukulta’ab u beeta’al le kaaja’, tu’ux múul yaan máak yéetel múuch’.

Tu ya’alaje’, yáax tu’ux unaj u múul yantal máake’, leti’e’ tu’ux ku janal máako’, tumen óoxtéen u múuch’ulo’ob ti’ jump’éel k’iin, ti’al u múul janal aj meyajo’ob, kajnáalo’ob yéetel wu’ulabo’ob: “ti’ k ilikbáaji’, ts’o’okole’ k múul jaantik ba’ax yaan, tumen beey u núup’ul máak; yaanto’on jayp’éel najo’obe’ tu’ux ts’a’aban k’óobeno’ob ti’al u beeta’al janal”. 

Tu ya’alaj ti’ leti’e’ yaan jump’éel u mola’ayil u beeta’al u kaarpasil glamping, tu’ux ku yantal u chan náajalil. Tu tsikbaltaje’, yaan ti’ob najo’ob ku páajtal u jutiko’ob yéetel u ka’a líik’siko’ob, beeta’an yéetel che’; beyxan yaan u baañosil dée éekolojiikóo, yéetel u muuk’il k’iin ku meyaj ti’ob ti’al u yantal sáasil.

Tu tsikbaltaje’, uláak’ ba’ax beetik u chíikpajal le kaaja’, leti’e’ ba’ax ku jaantiko’obo’, tumen “ma’ táan u páajtal u k’a’abéetkunsa’al alcohol te’elo’, tumen leti’e’ ba’ax k’a’abéet ti’al u yutsil kuxtal máak ich láak’tsilil”. 

Tu kaajil Ixchele’ yaan jump’éel chan najil xook ti’al neene’ob, beyxan uláak’ jump’éel tu’ux ku meyaj juntúul x ka’ansaj ku yáantik mejen paalal yéetel u nooyil u tuukul u najil xook Waldorf; ts’o’okole’ ku báaxalo’ob yéetel ku beetiko’ob uláak’ ba’alo’ob ti’al u mu’uk’anchajalo’ob.

Tu ya’alaje’, kajnáalo’obe’ óoli’ mix táan nu taaktal u jóok’olo’obi’, tumen yaan xan u chan koolo’obi’, ba’ale’ k’aschaj úuchik u máan le k’a’amkach cháako’; walkila’ táan u paak’alo’ob ti’al u yantal ba’al u jaanto’ob. 

 Kohne’ tu ya’alaje’ yaan ti’ob u yóol kaaj, tu’ux ku tsikbalta’al tuláakal talamilo’ob yéetel ba’alo’ob ku yúuchuli’. 

 

También te puede interesar: 

-Una ciudad que discrimina no es sostenible: ONU-Hábitat

-Encapsulamiento, una práctica cada vez más común en fraccionamientos

-Decidimos vivir diferente: habitantes de Ixchel

-Mérida, lejos de ser una ciudad de 15 minutos: Observatorio de Movilidad Sostenible

-No basta con quitar barda del aeropuerto; hay que realizar un plan de movilidad: Elena Torres

-El crecimiento de Mérida ha sido desconectado, alejado del bienestar

-Futuro urbano de Campeche, entre arquitectura hacia arriba o postpandemia: Víctor del Río

-'Carmen', muy lejos de ser incluyente por falta de infraestructura urbana

-Noj kaaj ku péech’ óoltik kajnáalo'obe’ ma’ toj u xíimbali', ku ya'alik ONU-Hábitat

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan