de

del

Foto: Gobierno del Estado

Le bix u chu’ukul kaye’ ts’o’ok u yantal u jejeláasil te’e ts’o’ok ja’aboba’, ikil u kaxta’al bix u beeta’al ti’al u chu’ukul uláak’ jela’antak kay, ti’al beyo’, ma’ u ch’éejsa’al chéen ti’ jump’éel u jejeláasil, ba’ale’ kex beyo’, láayli’ u chu’ukul je’el bix suuka’an u beeta’al ka’achij, beey tsikbalta’ab tumen u ajchuk kayilo’ob Riviera Maya.

Luis Javier Chan Chan, jchuk kay yéetel máax táaka’an xan ichil u múuch’il máaxo’ob meyajtik le je’ela’ tu jáal ja’il Punta Herrero, tu méek’tankaajil Felipe Carrillo Puerto, tu ya’alaje’ ts’o’ok 39 ja’abob jo’op’ok u máan chuk kay, ba’ale’ ka’alikil táan u beetike’, tu kanaj xan bix u beetik ti’al u chukik u yaanalil kayo’ob.

Tu tsikbaltaj úuche’ chakaye’ lombil u beeta’al, ba’ale’ te’el ts’ook ja’aboba’ ku chu’ukul yéetel traampas ku ts’a’abal tak tu taamil le k’áak’náabo’.
“Walkila’ 53 ja’abob yaan ten, ba’ale’ káajen tin paalil, kex 14 in ja’abil káajak in máan in chuk chakay, chéen ba’axe’ walkila’ ts’o’ok u túumbenchajal tumen kuxa’an kéen chu’ukuk”, tu tsikbaltaj.
Beyxan tu tsikbaltaj leti’e’, juntúul ti’ le 48 máaxo’ob táaka’an Sociedad Cooperativa de Producción Pesquera José María Azcorra ti’ u kaajil Punta Herrero, ts’o’okole’ yanchaj u kaniko’ob bix u no’ojankúunsik ba’ax u yojelo’ob, tumen bejla’e’ ku máano’ob chuuk ba’ale’ ku kaláantiko’ob ma’ u ch’éejsa’al chakay.
Walkil jo’op’éel ja’abe’, múuchikabe’ chíimpolta’ab tumen ma’ táan u jach k’askúuntiko’ob ba’al kéen máanko’ob chuuk, le beetike’ leti’e’ yáax múuch’il chuk chakay, ichil tuláakal u noj lu’umil México, u k’am le chíimpolal ku ts’a’abal tumen Servicio Nacional de Sanidad, Inocuidad y Calidad Agroalimentaria (Senasica).

Chéen Punta Herrero yaan tu jáal ja’il Felipe Carrillo Puerto, ba’ale’ mina’an tu’ux u k’uchul kaaj tak te’el ja’o’. Kaja’an kex 35 u p’éel baatsilo’ob yéetel yaane’ chéen ku k’uchul ti’al u chukik kay, yéetel kéen ts’o’okoke’ ku suuto’ob tu kaajalo’ob. Beyxan jach k’ajóolta’an le kaaja’, tumen ku kóojol u jeel máako’ob ti’al u chukik kay ba’ale’ tumen de deportée u ch’a’amilob.  

Ti’al u k’uchul máak Punta Herreroe’ unaj u ch’a’abal cheem tu jáal ja’il Punta Allen, tu kaajil Tulum, tak kéen k’uchuk tak tu’ux yaan u faaroil le kaajo’.

Lee nuestro especial:

-Mérida: Exponen sobre la vida de las comunidades pesqueras durante la pandemia

-'Volver sin ti', retrato de incertidumbre y esperanza por desaparecidos en el mar

-'Volver sin ti', cha’an e’esik u kuxtal Romualda, ko’olel jsa’at u yáabil ich k’áak’náaj walkil óoxp’éel ja’ab

-Biblioteca de Cozumel invita a pescadores a contar sus experiencias en el mar

-Pescadores campechanos a una década de malas rachas y nulo apoyo

-Puerto Juárez, tierra de pescadores que precedió a Cancún

-A bordo de un velero, una familia mexicana le dio la vuelta al mundo en cuatro años

-Cambios en técnicas de pesca llevan a práctica sustentable: Javier Chan

-Te’e ts’ook ja’abo’oba’, le bix u chu’ukul kaye’ ts’o’ok u bin u jelpajal, ku ya’alik jchuk kay ti’ u kaajil Punta Herrero