de

del

Tu lu’umil Yucatáne’, maanal ti’ mil 400 u túul ajka’ansajilo’ob ku meyajo’ob ti’ máasewal najilo’ob xook jets’a’an yaan tumen Secretaría de Educación de Yucatán (Segey) yaan, ts’o’okole’ yanchaj u tukultiko’ob yéetel u kaxtiko’ob ba’ax kéen u beeto’ob ti’al u páajtal u meyajo’ob, yóok’lal ba’ax táan u yúuchul yéetel pak’be’en k’oja’an ku máan yóok’ol kaab te’e k’iino’oba’. Le beetike’ ts’o’ok u much’iko’ob kex bulukp’éel u nu’ukulilo’ob yéetel nu’ukbesajo’ob u ti’al u ts’áako’ob xook, kex tumen yaan jayp’éel talamilo’ob uti’al. 

Juntúul ti’ le jka’ansajo’ob yanchaj u kaxtik ba’al u beete’ Alejandro Mis Can u k’aaba’, ts’o’okole’ chíimpolta’ab le ja’ab máaniko’ tumen Fundación Red Ensamble Prácticas Innovadoras, ts’o’okole’ kex tumen ojéelta’an bix yanik ba’al yéetel xoknáalo’ob yéetel ajka’ansajo’obe’ ku meyajo’ob ti’ máasewal najilo’ob xooke’, ma’ tu páajtal u beeta’al u meyaj ba’al je’el bix u beeta’al ti’ noj kaajo’ob, tu’ux séen u yantal Internet ti’ máak, beyxan u señalil raadio wa máabe’en cha’an.

Jka’ansaj Alejandroe’, chíimpolta’ab yóok’lal meyaj ku beetik tu bilingüeil najil xook “21 de Agosto”, tu chan kaajil Chan Xcail, Chichimilá, tu’ux ku ts’áab xook ba’ale’ yéetel báaxalilo’ob yéetel tu’ux ku páajtal u yila’al tumen tuláakal u xoknáalo’ob, le beetik béeychaj u ts’o’oksik ba’ax ku k’áatal ti’ ti’al le ts’aa xooko’; yóok’lal túune’ tu náajaltaj ka k’u’ubuk ti’ lalaj juntúul u xoknáalo’obe’ jump’éel tableetáa.

“Walkila’ táan in patjo’oltik jump’éel túumben meyaj ti’al u yúuchul xook yéetel ts’íib, ba’ale’ yéetel tableetáa xma’ Interneti’. Kin wilik in k’a’abéetkunsik báaxalo’ob ti’al u páajtal in we’esik ba’ax k’a’abéet ti’al beyo’ ma’ in chi’ichnakkúunsik paalal yéetel ya’abach ts’íib. Tumen le p’is k’iinil ku taala’ leti’ kéen in k’ub le tableetáas ti’ le paalalo’obo’”, tu ya’alaj jka’ansaj. 

Beey túuno’, yóok’lal le je’ela’, jka’ansaj Ricardo Enrique Cetina Flores, máax tu k’amaj xan u chíimpolalil ABC ku ts’a’abal tumen Mexicanos Primero, tu ya’alaje’ ts’o’ok u patjo’olta’al kex bulukp’éel nu’ukbesajo’ob ti’al u yila’al ma’ u p’atik u xook paalal.  

“Tak walkila’, yaan kex bulukp’éel nu’ukbesajo’ob ts’o’ok u k’a’abéetkunsa’al. Jayp’éel ti’ le je’elo’obo’ óoli’ suukili’ u k’a’abéetkunsa’al tumen uláak’ ajka’ansajo’ob. Jump’éel ti’ le je’elo’obo’ leti’e pik’il ju’un, tu’ux ku yantal u ts’a’abal le jejeláas meyajo’ob k’a’abéet u beeta’al tumen xoknáalo’ob, ts’o’okole’ ku máan t’oxbil tu yotoch lalaj paalal”, tu tsolaj.

Beyxane’ tu tsolaj uláak’ jump’éel nu’ukbesaj ku meyajti’obe’, leti’e’ ficheeros didaaktikos, ti’ lalaj jump’éel ju’une’ yaan jump’éel ba’ax k’a’abéet u beeta’ali’ ba’ale’ chéen ich báaxalil, tu’ux unaj xan u táakbesa’al u láak’o’obi’.

Cetina Florese’ tu ya’alaje’ yaan ajka’ansajo’obe’ ku patjo’oltik nu’ukbesajo’ob ti’al u meyajo’ob, ba’ale’ le je’ela’ je’el máaxak ku páajtal u beetik tumen chéen k’a’abéet u jets’ik máak ba’ax u k’áat u meyajtej, chéen ba’axe’ unaj u takbesa’al jejeláas ba’ax unaj u yila’al te’e xooko’.  

Uláak’ ba’al ku yutstal u beeta’ale’, leti’e múuch’ilo’bo meyaj, tumen ichile’ ku táakpajal ajka’ansaj, xoknáal yéetel u taataob le paalo’ wa u xoknáailo’ob preparatooria ku kaambalo’ob bix unaj u meyaj yéetel paalalo’ob tu kaajalo’obi’. 

Cetina Florese’ tu ya’alaj yaan jka’ansajo’obe’ ku yantal u p’áatalo’ob te’e kaaj tu’ux ku meyajo’ob kex ka’ap’éel k’iino’ob, tumen náach kaja’ano’ob, ts’o’okole’ ku yantal u bin u xíimbalto’ob u xoknáalo’ob tu yotocho’ob ti’al u yilko’ob ba’ax ku beetiko’ob yéetel u ts’íibo’ob.  

Kex tumen noj meyaj le táan u beeta’al tumen u ajka’ansilo’ob máasewal xook ti’ kaajo’ob tu’ux mina’an Internet mix máabe’en cha’an ti’al u yila’al u nu’ukbesajil ‘Aprende en casa’, yaan máaxo’ob ts’o’ok u beetiko’ob tuláakal ba’ax ku páajtal ti’al ma’ u ch’éenel u xook maanal ti’ 35 mil u túul paalal yéetel táankelemo’ob táakano’ob ti’ Educación Indígena, je’el bix jets’a’an tumen Segey.

pie: Yaan kex bulukp’éel nu’ukbesajo’ob ts’o’ok u k’a’abéetkunsa’al ti’al kaansaj. Te’e oochela’ juntúul chan xch’úupal kaanpechil. Oochel Fernando Eloy 

 

Este domingo 24 de noviembre, La Jornada Maya presenta el especial 24 de enero, Día Internacional de la Educación, de la mano de sus reporteros y columnistas:  

- Maaya ajka’ansajo’obe’ tu patjo’oltajo’ob u nu’ukbesajil kaambal ka’alikil pak’be’en k’oja’an

- El rezago y deficiencias son inevitables

- OMS recomienda no cerrar escuelas durante la pandemia 

- Docencia a distancia, un reto de organización y también económico

- 'Aprende en casa', un modelo educativo que no suple al docente

- Disrupción educativa sin precedente: ONU

- No hubo una estrategia clara para el nueva sistema educativo virtual: profesora

- Educación a distancia desafía a más de 13 mil menores con discapacidad

- Estamos ante oportunidad para un programa educativo mixto: Mass Cab

- Docentes de educación indígena, creativos para evitar deserción escolar por pandemia

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan