de

del

Factor Nazi, ts’o’ok 17 ja’abo’ob káajak u beetik u k’ojilo’ob ba’atel ti’al lucha libre

'Factor Nazi', un ex luchador tras el diseño y elaboración de unas mil 200 máscaras
Foto:

Ts’o’ok 17 ja’abo’ob káajak u beeta’al u k’ojilo’ob, wa pix ich, ba’atel tumen Factor Nazi, juntúul ajba’atel kaambanaja’an xan. Tak walkila’ ts’o’ok u meyajtik kex mil 200 u p’éelal, ti’al ajba’atelo’ob yaan tu petenil Yucatán, ba’ale’ bayxan tak jaytúul ti’ le yano’ob Tabasco yéetel Veracruz. Factor Nazi, líik’ ichil u baatsil tu’ux xan kana’an ba’atel; u ts’e’ yuumo’obe’ k’ajóolta’abob beey “Pilotos Nazis”.

“In jach ojel in beet u k’ojilo’ob ba’atel”, ku ya’alik wíinik ts’o’ok u ch’éenel u ba’atel. K’ojo’ob yéetel ba’atele’ juntakáalili’ úuchik u xíimbalo’ob yéetel; káaj u ba’atel tu ja’abil 2005 yéetel juntúul u primo, ba’ale’ le je’elo’ tu ts’áaj xan u yóol ti’al u beetik u yáax pix ichil ba’atel.

“Yaan k’ojilo’ob ba’atel in túuxtmaj tak uláak’ táanxel lu’umo’ob, ba’ale’ u ya’abile’ in beetmaj ti’al u ajba’atelilo’ob u petenil Yucatán (...) talam in wojéeltik jach ti’al jaytúul ts’o’ok in beetiki’, ba’ale’ u ya’abile’ u ts’áamajo’ob ten u páajtalil in patjo’oltik bix kéen in beetej, in ts’áaj jump’íit ti’ in tuukulil”, ku tsikbaltik.

 

También te puede interesar: 'Factor Nazi', un ex luchador tras el diseño y elaboración de unas mil 200 máscaras

 

Ti’al u beetike’, ku yantal u yu’ubik ba’ax u jach k’áat le máax k’ubéentiko’, u ya’abil ti’ leti’obe’ ma’ u yojelo’ob booni’, chéen tsolbil u beetik ba’ax u k’áato’ob.

Ya’abach ajba’atelo’obe’ uts tu yich u túumbenkunsik u pix icho’ob mantats’, ba’ale’ kéen u jach ch’a’a u muuk’o’obe’ ma’ táan k’exiko’obi’, chéen u boonil ku k’ééxel. 

Factor Nazie’ ku tsikbaltike’ yaan ajba’atelo’ob ku k’áatiko’ob tak wakp’éel k’oojo’ob, yéetel uláak’ wakp’éel u búukinajo’obi’: le ma’ jach ko’ojtaki’, le óol utsil búukinajo’, le jach táaj ma’alo’obo’. Le beetike’ unaj xan u yilik yéetel máakalmáak kun ts’áabili’ ti’al u yilik xan bix kéen u beetaj yéetel ba’ax nook’il kéen u ts’áaj ti’. Ba’ale’ kex ku k’a’aytik tuláakal ba’ax ku konike’, pix ich u ya’abil ba’ax ku k’áata’al.

Beyxan, kéen u beet jump’éele’, ku beetik ti’al u yantal u jejeláasil bix u ts’a’abal, le beetik ajba’atele’ ku páajal u ts’áak yéetel u corteil ¾, óoli’ maas k’aalal wa ‘estilo japonés’.

U tojole’ yaan ba’al u yil yéetel ba’ax nu’ukulil u beeta’al. K’oj beeta’an yéetel poliéster lisoe’ -leti’ ma’ jach ko’ojtako’- ku tojoltik ichil 800 yéetel 900 pesos, ba’ale’ yaan ba’al u yil xan bix u diseñoil kun ts’áabil ti’, beyxan wa yéetel k’´éewel ku beeta’al; je’el u tojoltik maanal 2 mil 500 pesos.

Úuchik u k’uchul pak’be’en k’oja’ane’ jach lúub u meyaj; ch’éen u beeta’al u cha’anil lucha libre, le beetike’ p’áate’ “mix ba’al kin konik, mix jump’éel pix ich tin konaj”, jach táan in ch’a’ajoltik, tu jo’oloj ka’ap’éel ja’ab, ts’o’okole’ chéen Chetumal (yaan k’iin), ka’alikil Cancún yéetel Playa del Carmene’ ma’ ch’a’ajolta’ak ba’ali’.

También te puede interesar: 

-'Espartano I', medio siglo en el ring

-El mítico 'Steel Dragon'

-'Lady Pink Sexy y Muñeco', los gemelos que impulsan el arte del pancracio en Tulum

-La lucha libre en Cancún retoma su aire de convicción

-Temporada de lucha libre en Cancún depende de baja en contagios de Covid-19

-En Campeche hay fanáticos; lo que falta es lucha: Diego Pinkus

-Fuerza Jaguar, el origen de futuros profesionales de la lucha libre en Mérida

-Faby Vidal sigue la tradición familiar en el mundo de las luchas

-Faby Vidale’ ku méek’ik ba’ax u kanmaj tu paalil; líik’ ichil u kaambalil ba’atel yóok’ol ring

-Factor Nazi, ts’o’ok 17 ja’abo’ob káajak u beetik u k’ojilo’ob ba’atel ti’al lucha libre

-Lucha libre: u mu’uk’a’an óol ba’atel le lu’uma’

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan