de

del

Travesti, transexual yéetel transgénero, t’aano’ob jela’antak unaj u k’ajóolta’al: Playa Pride

Travesti, transexual y transgénero, conceptos distintos: Playa Pride
Foto: Fernando Eloy

Travesti, transgénero yéetel transexuale’, táaka’an ichil u t’aanil LGBTTTIQA+, jela’antak t’aano’ob yaanal bix u na’atalo’ob tumen yaan bin u máakil, le beetik jach k’a’abéet u k’ajóolta’alob tu beel ti’al u béeytal k t’anik máak tu beel, ba’ale’ beyxan ti’al k na’atik ba’axob talamilo’ob ku máansiko’ob, beey tu tsikbaltaj Silvio Hernández, máax táaka’an ichil u múuch’kabil Playa Pride.

“Kéen ts’a’abak jump’éel túumben wooje’ ku beeta’al tumen ku chíikbesa’al jejeláas ba’ax ku yúuchul yéetel wíinik, le beetik k’a’anan u na’atpajale’, ma’ chéen jump’éel talamil yaan ti’ le jaats kaajila’, ba’ale’ yaan”, tu ya’alaj.

Trasvestie’ juntúul máak ku búukintik u nook’ kúulpach ti’ bix u wíinkilal, xiib wa ko’olel, chéen tumen u k’áat: yóok’lal u meyaj, tumen ku beetik cha’ano’ob, tumen uts tu yich, tumen ku bin k’iimbesaj wa chéen tumen beey u k’áat wa ba’ax k’iino’.

 

También te puede interesar: Travesti, transexual y transgénero, conceptos distintos: Playa Pride

 

Juntúul transgérero máake’ “ku beetik ktukultik ba’al yóok’lal género yéetel yaan ba’al u yil yéetel bix u paktikubáaj máak, beyxan bix u k’áat ka pakta’ak yéetel bix in k’áat in máans in kuxtal, beey xiiben wa beey ko’olelen, tumen beey in k’áat in we’esimbáaj tu táan kaaj”, tu tsolaj.
U ts’ook “T” ku chíikbesik transexual máak. Le je’ela’ ku yúuchul kéen yanak wíinik ma’ jach ki’ u yóol yéetel wíinkilal yanchaj ti’ ka’aj síiji. “Ma’ táan in wu’uyik wa in ti’al le wíinkilal yaan tena’, ma’ nuupul yéetel bix in paktikimbáaj, le beetike’ kin meyajtik ti’al in píitmáansik sexualidad, ti’al beyo’ u páajtal u súutul je’el bix in paktikimbáaj ti’ le kuxtala’”, tu ya’alaj Silvio Hernández. 

Uláak’ ba’ax tu tsikbaltaje’, leti’e’ meyaj ku taal u beeta’al tumen le múuch’kabila’, tumen ku tsolnu’uktiko’obe’, wa ku k’exik máak u wíinkilal yóok’lal géneroe’, ka u beeto’ob xan u k’eexil ju’un ti’al u páajtal u chíikbesik máaxo’obi’. Le je’ela’, tu péetlu’umil Quintana Roo, ts’o’ok u p’áatal ma’ jach táaj talami’, tumen a’almajt’aane’ ku táakmuk’tik máaxo’ob beetik le k’eexila’.

Líik’saj t’aan ku beeta’al tumen múuch’kabilo’obe’, tu tsikbaltaj, ku kaxtik ka k’éexek ba’al, ti’al ma’ u ya’alal “u xíimbalil gay wa gays”, tumen unaj u káajal u chíimpolta’al xan u jejeláasil óol yaan yéetel u jejeláasil máak, ba’ale’ ma’ tumen k’aas u ya’alal chéen gayi’, u jaajile’ tumen “wa chéen beey ya’alalo’, ma’ táan u chíikbesa’al le uláak’ máako’obo’, ts’o’okole’ ma’ unaji’, yaan u jejeláasil wíinik, je’el bix lesbianas, bisexuales, travestis, transexuales, transgénero, ichil uláak’o’ob”.

 

También te puede interesar: 

-'Queer': una forma de resistencia y de identidad política desde lo ''raro''

-Resignificar las palabras tiene poder simbólico: HeSant

-Glosario de términos LGBTTTIQA+

-Travesti, transexual y transgénero, conceptos distintos: Playa Pride

-Concentra QRoo casi 20 por ciento de los créditos Infonavit a parejas del mismo sexo

-Día de la Diversidad Sexual: Ser una persona no binaria

-Champotón marcha a favor del respeto y la inclusión de la diversidad

-Estudiante trans, reincorporada a la Uacam, iniciará donde se quedó

-Comunidad artística LGBTTTI de Yucatán crea el primer Festival Mayakuirs Fest

-U jeel ts’a’abal u kuuch t’aane’ ku beetik u yantal u muuk’, tumen yéetele’ ku chíikbesa’al máak tu taan kaaj

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan