de

del

Liliana Hernández Santibáñez, x-its’at beetik balts’am k’ajóolta’an beey Liliana HeSant, tu kanaj t’aano’obe’ ku páajtal u jeel ts’a’abal u kuucho’ob, ba’ale’ yáax táanile’ unaj u beeta’al xaak’alo’ob yéetel u na’atal tu’ux u taalo’ob, chéen ba’axe’ u jach k’a’ananile’ u k’éexel t’aano’ob ku k’a’abéetkunsa’al ti’al u ch’inch’in t’a’anal jun jaats máako’ob. 

Leti’e’ u yojel ma’ jach táaj kaambanaja’an yóok’lal t’aani’, ba’ale’ beey juntúul kajnáale’ (yéetel beey x-its’ate’) ku k’a’abéetkunsik t’aan ti’al u tsikbal, yéetel u yojel kaaj beetik yéetel k’a’abéetkunsik t’aan nu’uk u ti’al, 

Yáax ba’ax k’a’abéet ti’al u k’éexel ba’ax u k’áat u ya’al jump’éel t’aane’, unaj k-ojéeltik tu’ux u taalo’ob, beyxan ba’axten ku t’a’anal máak beey “joto”, “puto”, “queer”, “igualada” tumen ojéela’ane’ ku síijil ichil u saajkil wíinik ti’ le máako’oba’, homofobia wa misoginia, “u ka’a xíimbalta’al k’ajla’ay ti’al u yojéelta’al tu’ux u taal le t’aano’, k’a’anan, tumen wa ku ch’a’abal chéen beyo’, je’el u ya’alik máak chéen ichil u p’eekil wa u k’uuxil máak ka’aj káaj u ya’alik’”. 

 

También te puede interesar: Resignificar las palabras tiene poder simbólico: HeSant

 

Ku ketik ba’al kéen ch’i’inik máak, ba’ale’ tuunuche’ ku páajtal a machik yéetel a jechik, kex ma’ u kóojol tech, “jump’éel ba’al yaan u muuk’”, tumen je’el bix kéen a’alak “igualdad”, wa ku ch’a’achibta’al je’el bix kéen a’alak “yo quiero ser una igualada como las mujeres en los años 20’s fueron, ba’ale’ u jaajile’ te’e ja’abobo’ wa ka t’a’anal beyo’ ku jach beetik u yaatal u yóol máak, je’el bix u t’aanilo’ob ‘queer’, ‘puto’, ‘joto’”.

Leti’e’ tu ya’alaje’, le bix u k’amik máak jump’éel t’aane’ ku bin u k’éexel je’el bix u máan k’iin, le beetik xaak’ale’ unaj u beeta’al, tumen chéen ja’alil beey u yojéelta’al ku yojéelta’al ba’axten wa bix u k’a’abéetkunsa’al, ti’al beyo’ u ch’a’abalo’ob ti’al u ka’a k’a’abéetkunsa’al “u muuk’il yaan ti’ le t’aano’, ba’ax ku chíikbesik tu táan kaaj, tumen yéetele’ ku páajtal u chíikbesa’al xan jun jaats k’ajla’ay, ts’o’okole’ t’aane’ ku k’a’am a’alale’ ku yu’ubal tumen ich kaaj, yéetel ku yantal u muuk’ ti’al u t’a’anal yéetel u k’aaba’inta’al wíinik”.

Kéen u k’ex máak máax u kuuch t’aane’, ku k’exik xan bix u na’atik u ti’al, ku ya’alik; le beetike’ ku kóojol xan ti’ kaaj, tumen kéen k’a’abéetkunsa’ak tu táan kaaje’, jujump’íitil u bin u k’éexel yéetel “yaan k’iine’, unaj u beeta’al túumben t’aano’ob”, je’el bix queer, tumen le je’ela’ ts’o’ok tak u káajal u k’éexel ich Latinoamérica ti’al u p’áatal beey cuir.

Ba’ale’ le je’ela’ ma’ u k’áat u ya’al wa máaxo’ob k’a’abéetkunsik ti’al u chi’iinch’in t’aano’obe’ yaan u ch’éenel u beetiko’ob, “ba’ale’ tene’ kin tukultike’ ti’al u beeta’al noj k’eexilo’obe’ k’a’abéet u káajal u k’éexel tuukulo’ob”, tu ts’ook a’alaj.

 

También te puede interesar: 

-'Queer': una forma de resistencia y de identidad política desde lo ''raro''

-Resignificar las palabras tiene poder simbólico: HeSant

-Glosario de términos LGBTTTIQA+

-Travesti, transexual y transgénero, conceptos distintos: Playa Pride

-Concentra QRoo casi 20 por ciento de los créditos Infonavit a parejas del mismo sexo

-Día de la Diversidad Sexual: Ser una persona no binaria

-Champotón marcha a favor del respeto y la inclusión de la diversidad

-Estudiante trans, reincorporada a la Uacam, iniciará donde se quedó

-Comunidad artística LGBTTTI de Yucatán crea el primer Festival Mayakuirs Fest

-Travesti, transexual yéetel transgénero, t’aano’ob jela’antak unaj u k’ajóolta’al: Playa Pride

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan