de

del

Trans ko’olelo’obe’ sijnáalo’ob ti’ máasewal kaajo’obe’ ka’atéen u péech’óolta’alo’ob. yáaxe’ tumen transo’ob, ts’o’okole’ tumen máasewalo’ob; le beetik mix táan u chíikpajalo’ob ich kaaj u yoksmaj tu tuukul chéen xiib wa ko’olel yaan ich kaaj, tumen te’e kaajo’obo’ láayli’ chika’an u muuk’il u yóol xiib, beey úuchik u ya’alik Beth Sua De Gyvez Gallegos, máax jo’olbesik Amaruss Guendanavanii Ixtepec A.C.

Ti’al u ja’abil 2019, u mola’ayil Comisión Nacional de Derechos Humanos (CNDH), tu jets’aje’, u lu’umil Yucatáne’ ti’ yaan ichil le lajunp’éel péetlu’umo’ob tu’ux asab ya’ab u péech’óolta’al máak chéen tumen máax uts tu yich, beyka’aj taak’in yaan, bix u búukinaj, máasewal yéetel ajmaaya t’aan, je’el bix xan tran ko’olel yaan ti’ máasewal kaako’ob, ba’ale’ chéen p’el u múuch’ul ka’ap’éel ti’ le ba’alo’oba’, ka’atéen xan u péech’óolta’alo’ob.

Arianne Kine’, 28 u ja’abil, ku t’anik maaya yéetel Halachó u kaajal, le beetik u ya’alik juntúul trans ko’olele’, noj ba’al ma’ chéen tu kaajal, beyxan táanxel tu’ux. Ko’olelo’ob je’el bix Ariannee’, ku péech’óolta’alo’ob ti’ noj kaajo’ob tumen máasewalo’ob.

Leti’e’ tu ya’alaje’, kex tumen paal ka’ache’, ku ta’akikubáaj ti’al u búukintik u nook’ u maama’, ts’o’okole’ ka’aj ila’ab ba’ax ku beetike’, yáax p’ekta’ab tumen u baatsil. “In maame’ juntúul ko’olel u jets’maj u moots ti’ kuxtal suuk u yantal, le beetik jach talamchaj ti’ u na’atiken. Úuchben tuukul yaan ich kaaj, le beetik k’aas u pakta’al ko’olel je’el bixo’one’”, tu tsikbaltaj.

 

También te puede interesar: Mujeres trans de comunidades indígenas, viven doble discriminación

 

Ti’ leti’e’ ken sáa jaytéen ts’o’ok u t’a’anal ti’al u táakpajal ti’ meyajo’ob yaan ba’al u yil yéetel u yoksaj óolta’al najil k’uj, ti’al u ‘k’exik u tuukul’ yéetel ti’al u súu tu yóol de xiib, ba’ale’ leti’e’ mix juntéen u éejentmaj u bini’

Trans ko’olel chíikbesik máaxo’ob tu kaajalo’obe’ ku péech’óolta’alo’ob tu kaajalo’ob. Ba’ale’ yaan máaxo’ob, je’el bix Alicia, síij tu kaajil Motule’, u seen a’alal ba’al ti’obe’ ku beetik u yantal u muuk’o’ob tu táan péech’óolal

29 u ja’abil walkila’, ts’o’okole’ láayli’ u k’a’ajsik u yuume’ jach talamachaj ti’ u na’atik máaxi’, tumen tu kaajale’, tuláakal xiibe’ unaj yaan u muuk’. “Ich kaaje’, kpéech’óolta’al tumen xiibo’ob yéetel ko’olelo’ob, mina’an mix ba’al u yil máaxo’obi’”.

Tu yóok’lale’, Beth Sua De Gyvez Gallegos, máax jo’olbesik Amaruss Guendanavanii Ixtepec A.C., máax ku péeksikubáaj tu lu’umil Oaxaca yéetel máax xan ku múul meyaj yéetel xyukatekail áaktibiistaob Muñeca Aguilar, de Comando Trans yéetel Abigail Trillo de Yucatrans, tu ya’alaje’ jach noj meyaj le ku beeta’al te’e máasewal kaajo’obo’ ti’al u chíikbesa’al trans máako’ob.

X-áaktibiistae’ ts’o’ok u meyaj ti’al u chíimpolta’al u páajtalil wíinik yaan ti’ trans ko’olelo’ob kaja’an ti’ máasewal kaajo’ob, tu tsolaje’, péech’óolale’ ku yantal tumen ku na’atale’ chéen xiib yéetel ko’olel yaan ich kaaj, le beetik xane’ jets’a’an ba’ax yéetel bix unaj u beetik tuláakal ba’al máak.

“Ich máaya kaajo’ob’e ku tukulta’ale’ xiibe’ leti’e’ máax unaj u beetik meyaj tu’ux ku k’a’abéetkunsa’al muuk’, ts’o’okole’ ko’olele’ chéen u meyajil ichnaj ku beetik”, tu ya’alaj. Ba’ale’ láayli’ te’e kaajo’obe’, trans ko’olelo’obe’ ku chuuyo’ob wa ku beetik meyaj k’abo’ob, ba’ale’ yaan tu’ux jach k’aalal u tuukul kaaje’, le beetik mix táan u cha’abal u beetiko’ob le meyajila’, ku p’a’atalo’ob paachil, le beetik chéen sexual meyaj ku béeytal u beetiko’ob.

CNDH ichil péetlu’umo’ob tu’ux asab ya’ab u péech’óolta’al máak, walkil óoxp’éel ja’abo’obe’, ti’ yaan Ciudad de México, Jalisco, Querétaro, Puebla, Veracruz, Hidalgo, Tabasco, Campeche, Quintana Roo yéetel Yucatán.

 

A propósito del Día Internacional de la Visibilidad Trans, que se conmemora este 31 de marzo, La Jornada Maya preparó el especial ‘Anhelo de igualdad’, léelo a continuación:

- Estudios revelan referencias homosexuales en cultura maya: Antropólogo

- Alejandra, primera mujer trans campechana en cambiar su documentación

- Yucatán tiene una deuda con la comunidad trans: Amelia Ojeda

- Cada día las personas se muestran tal y como son: Démian

- Solidaridad se declara amigable con la diversidad sexual

- Aranza, chica trans normalista, sin temor a prejuicios y transfobia

- Reconoce Rubí Narváez más espacios para personas trans en el deporte

- Organizaciones yucatecas conmemorarán Día Internacional de la Visibilidad Transgénero

- Hombres trans existen, pero son menos visibles: Haziel Echeverría

- Se nos debía la dignidad; siguen garantías en agenda: Noamhy Nieves

- Día Internacional de la Visibilidad Trans: Las infancias también

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan