Je’el bixake’, jka’ansaj José de Jesús Manrique Esquivel, máax jo’olbesik Asociación Centroamericana y del Caribe del Deporte Ancestral de la Pelota Maya, ku ya’alike’ ma’ k’a’abéet u ka’a líik’sa’al úuchben báaxalo’ob suuk u beeta’al tumen láayli’ ts’aka’ano’obi’, le beetike’, chéen ba’ax unaj u beeta’ale’, leti’ u péektsilta’al ichil je’el máaxak máakil yéetel ichil paalalo’ob, ti’al beyo’ ma’ u ch’éejelo’ob tu paachil k’iin.
“Báaxalo’ob suuk u beeta’al kache’, ma’ tu’ubsa’anobi’ mix saatalo’obi’; yaan k’iine’ ku báaxtalo’obi’, yaan k’iine’ ma’, ba’ale’ ma’ jach láaj sa’atako’obi’, le beetike’ ma’ táan u páajtal k-a’alik wa táan u ka’a líik’sa’alo’obi’, chéen ba’axe’ je’el u páajtal u mu’uk’ankúunsa’alob yéetel u ka’a kuxkíinsa’alo’obi’!; beey úuchik u t’aan jka’ansaj jach k’ajóllta’an yóok’lal meyaj ku beetik ti’al u péektsiltik le báaxalo’oba’.
Uti’ale’, jach k’a’anan u k’ajóoltik paalal le úuchben báaxalo’ob yaan, tumen je’el bix táan u líik’ilo’ob ichil u k’iinil túumben ba’alo’obe’, unaj u péektsilta’al tumen u taata’obi’ yéetel u láak’o’ob, je’el bix xan tumen u ajka’ansajo’obi’.
Yóok’lal túun u maaya báaxalil pok ta poke’, Manrique Esquivele’ tu ta’alaj le báaxala’, tu máansaj kex maanal ti’ 100 ja’abo’ob saatal, le beetike’ yéetel le je’ela’, yanchaj u ka’a líik’sa’ali’.
Walkila’ paalalo’ob yaan tu lu’umil Yucatáne’ láayli’ u báaxtiko’ob jayp’éel ba’alo’ob suuka’an, ts’o’okole’ u yojelo’ob yaanili’ le báaxal je’ela’.
Jka’ansaje’ tu ya’alaj ma’ili’ yanak u pak’be’en k’oja’anil Covid-19e’, maas jach táaj ku béeytal u péektsilta’al báaxalo’ob suuk u beeta’al ka’achij, tumen ka’ach táan u yantal u xookil éedukasiion fiisikae’ ku páajtal u ye’esal ti’ xch’úupalal, xi’ipalal yéetel táankelemo’obe’, bix le báaxal ku yúuchul ka’acho’.
Ba’ale’, ikil túun u ts’áamaj u yóol ti’al ma’ u xu’ulul u beeta’al báaxal je’el bix ka’acho’, leti’e’ ts’o’ok u kaxtik bix u k’a’abéetkunsik birtual nu’ukul ti’al ma’ u ch’éenel u ka’ansaji’. “Ma’ seen úuchake’, ti’al k beetik jump’éel meyaje’, t k’áataj ka u beeto’ob u páapagaayo’ob, ba’ale’ jach táaj ja’ak k-óol ka t-ilaj bix úuchik u beetiko’ob”, tu ya’alaj jka’ansaj.
Ichil le úuchben báaxalo’obo’ ti’ yaan t’íinjoroch’, ku beeta’al yéetel kóorcholatáa wa yéetel maako’ob, ku po’otol tu chúumukil, ts’o’okole’ ku t’ina’al jump’éel chan k’áan ti’al u beeta’al u sutulsuut; tíirahule; kimbombáa, ku óol ke’etel yéetel maaya beeisbol:; chaakaráa, ichil uláak’o’ob.
Jump’éel ti’ ka’ap’éel ba’ax k’áata’an ti’ u múuch’ilo’ob úcuhben báaxalo’ob yaan ti’ jejeláas méek’tankaajo’obe’, leti’ ka yanak uláak’ kúuchilo’ob ti’al u yúuchul báaxal, ti’al béeytal u bin máak báaxali’, je’el bix ts’a’aban u kúuchil ti’al u báaxta’al kóochak’ wóolis, basketbol yéetel uláak’ báaxal k’ajóoltano’obi’.
Yucatáne’ táakpaja’an ti’ u keetil báaxal Torneo Internacional l del Deporte Ancestral de la Pelota Maya, tu’ux yaan uláak’ máak ku taal México, Belice, Guatemala, Honduras, Panamá yéetel El Salvador.
Tu ja’abil 2015e’, beeta’ab tu yúuchben kaajil Chichén Itzae’, u yáax keetil báaxal Copa Mundial de la Pelota Maya, yéetel ma’ xo’ot’ok u beeta’al tak walkila’, le beetike’, yaan uláak’ ajbáaxalo’ob ti’ u lu’umil Chiapas, Tabasco, Campeche, Yucatán yéetel Quintana Roo ku núup’ulo’ob báaxal xan, ba’ale’ je’el u k’a’amak máak wa ti’ kaja’an chúumuk wa tu xamanil u lu’umil México.
También te puede interesar:
- Durante la pandemia, el Estado abandonó a la niñez, sostiene Martín Pérez
-Promover juegos tradicionales en la niñez es una forma de mantenerlos vivos
-Los Hijos del Nixtamal promueven rescate de juegos tradicionales
-Niñas de Voces Libres #SinViolencias combaten la violencia en redes sociales
-Nostalgia de una niñez sin pandemia
-Recuerdos de infancia en la Alemán, colonia muy antigua de Mérida
-Ximena, la exploradora más joven de Cenotes Urbanos, quiere ser bióloga
-Marea Verde conmemora el Día de la Niña y el Niño en Chetumal
-Por el Dia del Niño, Canaco espera derrama económica de 12 mmdp
-U paalalo’ob kaaj, láayli’ u yi’inajilo’ob le lu’uma’
-Día del Niño: Cinco principios para proteger las infancias
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan