de

del

Especial: Abanico de maternidades

Óoli’ ts’o’ok u máan bolonp’éel ja’ab káajak u bo’otik Ilse Vianey si’ipil ts’a’aban ti’, ti’al u máansik 28 ja’abo’ob tu kúuchil k’alabil, úuchak u nup’ikubáaj yéetel kriimen óorganisaadóo yéetel tumen ba’ax ku beetike’ ku loobiltik u toj óolal wíinik. Te’e ja’ab ku taalo’, yaan u yantal u p’atik u ka’atúul paalil ts’o’ok u yantal ti’, u k’aaba’e’, Victoría, máax tu chukaj ka’ap’éel ja’ab ti’ le marzo máanika’, tumen a’almajt’aane’ ku jets’ike’, paale’ chéen ku páajtal u p’áatal yiknal u na’ tak kéen u chuk u yóoxp’éel ja’abil kuxtal. U ka’atéenil u yúuchul ti’ Ilse le je’ela’, kex beyka’aj ka’aj yaachajak tu yóole’, yaan u yantal u p’atik u paalil, máax ma’ táan ka’aj ilik tak kéen ts’o’okok u bo’otik u si’ipili’.  

Jach p’el úuchik u máan 18 u ja’abile’, Ilse Vianey jma’ach tu ja’abil 2012, tu kaajil Pánuco, Veracruz. tu’ux síijij, yéetel máax u núup te’e k’inako’obe’. Tu séeba’anil úuchik u biinsa’al Ciudad de México, tu’ux p’áat tak ka’aj jets’ beyka’aj u si’ipil, ti’al túun beyo’, tu winalil septiembre, láayli’ te’e ja’abil je’elo’, túuxta’ab Centro de Reinserción Social (Cereso) ti’ u nojkaajil Chetumal, tu’ux láayli’ p’aatal, kex mina’an u taak’inil ti’ ti’al u jeel beetik u xak’alta’al ba’ax úuchik, kex tumen le u núup ka’acho’, cha’ab walkil ka’ap’éel ja’abo’ob. 

Náach ti’ u láak’o’obe’, Ilsee’, máax 28 u ja’abil walkila’, ts’o’ok u máansik bolonp’éel ja’ab k’ala’an te’elo’, ts’o’okole’ kex ma’ táan u na’atik a’almajt’aano’obe’, ku yaayantik u cha’abal tumen ku ya’alike’ mix ba’al k’aas tu beetaji’.  

Tu jo’oloj ja’abo’obe’, Ilsee’ tu k’ajóoltaj juntúul máak ichil Ceresoo’, máax xan k’ala’ani’; yéetele’ yanchaj juntúul u chan paalil, Alejandro, juntúul xi’ipal k’u’ub ti’ jump’éel baatsil tu k’ajóoltaj le ko’olelo’, ti’al beyo’ u páajtal u k’u’ubul ti’ u na’; kex beyo’, walkil ka’ap’éel ja’abo’obe’ ka’aj yanchaj uláak’ juntúul u chan paalil, chan xch’úupal, máax tu ts’áaj u k’aaba’ beey Victoria, úuchak u k’a’ajsik u suku’un Víctor, máax saatal lik’ul u winalil octubre ti’ u ja’abil 2017.  

Ts’o’ok óoxp’éel ja’ab biinsa’ak u yuumil le paalalo’obo’, ti’ jump’éel u kúuchil Centro Federal de Reinserción Social (Cefereso) yéetel uláak’ kex 50 u túul máak, le beetik walkila’ mix ba’al u yojel tu yóok’lal. Ilsee’, mina’an xan mix juntúul u láak’ Chetumal, u na’e’ kaja’an Pánuco, jump’éel kaaj tu’ux asab ya’ab loobilaj yaan tu péetlu’umil Veracruz.

Ichil u kúuchilo’ob Centros de Reinserción Social, yaan tu kaajil Cancún beyxan le yaan Chetumale’, yaan jo’otúul paalal táan u láak’intik na’ob, máaxo’ob k’ala’ano’ob te’elo’. Tu ja’abil 2015e’, óoli’ óoxp’éelchaja’an le xookila’: 12 u túul xi’ipalal yani’ yéetel uláak’ ka’atúul xch’úupalal; ti’al u ja’abil 2016e’, bolontúul xi’ipalal yéetel óoxtúul xch’úupalal; ti’al  2017e’ yanchaj óoxtúul xi’ipalal yéetel uktúul xch’úupalal; tu ja’abil 2018e’, chéen jo’otúul xch’úupalal yéetel juntúul xi’ipal yéetel ti’al 2019e’, yanchaj ka’atúul xch’úupalal yéetel ka’atúul xi’ipalal.

Walkila’, chéen Victoria u chan xch’úupalil yaan tu kúuchil Cereso, tu nojkaajil Chetumal, tu’ux k’ala’an 50 u túul ko’oleli’, le beetike’ le chan xch’úupalo’ jach táaj yaabilta’an. Tak úuchik u máan u k’iinil paalale’, tu k’amaj ya’abach siibalo’ob ti’ máax jo’olbesik kúuchil tak ti’ máaxo’ob kaláantik kúuchil.

Victoria, je’el bix je’el ba’axak xch’úupal yaan u ja’abile’, uts tu yich u tsikbalil príinsesaso’ob. Chéen ba’axe’ u a’almajt’aanil Ley Nacional de Ejecución Penal, tu jaatsil 10e’, tu’ux ku jets’ik ba’alo’ob yóok’lal u páajtalil ko’olel k’ala’ano’ob ti’ jump’éel kúuchil k’alabile’. Te’elo’ ku tsola’ale’, ko’olele’ ku páajtal u kaláantik yéetel u p’áatal yéetel u paalil ma’ili’ u ts’áaj óoxp’éel ja’ab ti’.

Le beetike’, Ilsee’ táan u líik’sik ba’al ti’al u p’atik u paalil, tumen yaan u chukik óoxp’éel ja’ab ti’, ti’al u k’iinil 18 ti’ marzo ti’ u ja’abil 2022.  

“In na’e’ yaan u taal u ch’a’ej, ba’ale’ tene’ yaan uláak’ juntúul in paalil wey yanchaje’, te’e k’inako’obe’, máax jo’olbesik le kúuchila’ tu ts’áajten u páajtalil u ts’áak u chu’uch wakp’éel winalo’ob, je’el bix cha’abane’, ts’o’okole’ tu cha’aj u p’áatal uláak’ ka’ap’éel winalo’obi’, ba’ale’ leti’e’ kaláanta’ab tumen jump’éel baatsil tin k’ajóoltaj weye’. Óoxp’éel ja’ab tu beetaj yéetelo’ob, tak ka’aj k’u’ub ti’ in na’”, tu ya’alaj. 

Leti’ ka’aj tu ts’ook ilaj u paalil, ma’atech u xíimbalta’al, mix xan u k’ajóolmaj ti’ oochelo’obi’.  

“Ma’ táan u páajtal in wa’alik mixba’al k’aas yóok’lal le kúuchila’, ku tséenta’al, ts’o’okole’ kéen k’oja’anchajake’ tuláakal máax ts’aatáantik”, ku ya’alik.

Ilsee’ ku tsikbaltike’, u yantal u paalil máak te’e kúuchil k’alabilo’ jach yaj óol u yúuchul, tumen ku k’uchul u k’iinil u yantal u lik’sik tu yiknal.  

“Yaj óol. K’a’abéet a cha’ak u bin, ts’o’okole’ ma’ wey kajilo’one’”, ka’alikil xan u ya’alike’, yéetel u yáax paalile’, ma’ beey úuchik u yúuchulo’ tumen le baatsil máato’, mantats’ u biinsik yiknal, lma’ sáansamali’, ba’ale’ ku yilik ka’achij; Victoriae’ kaja’an yéetel. 

Yaan u chukik óoxp’éel ja’ab ti’ Victoriai’, ts’o’okole’ yaan u k’ajóoltik u suku’un Alejandro, máax yaan u chukik wakp’éel u ja’abil le ja’ab ku taalo’, ts’o’okole’ míin u na’e’ yaan u ka’a iliko’ob kéen máanak 19 ja’abo’ob, ti’al le je’elo’ ts’o’ok wal u nojoch máaktalo’obe’.

 

También te puede interesar: 

-La hermosa creación capaz de dar vida (quiera o no)

-Construir maternidades que coexistan con proyectos de vida: académica

-Tener un hijo en la cárcel es un proceso doloroso, señala la reclusa Ilse Vianey

-Las lesbomaternidades necesitan ser nombradas

-'Sheba' renunció a ser madre, para cuidar de su hermano con Síndrome de Down

-Maternidad y maternaje, dos conceptos distintos

-Adiós mamá, buen viaje

-La maternidad debe ser deseada, no una obligación: entrevistadas

-Madres con menos hijos, tendencia en dos décadas: Inegi

-El Día de la Madre dejará derrama económica en comercios: Canaco Mérida 

-Panteones de Mérida con medidas sanitarias para el Día de la Madre

-Día de las Madres: NoMo, las mujeres que no toman la opción

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan