de

del

Ba’ax ts’o’ok u béeykunsa’al ti’al u chíimpolta’al u páajtalil LGBTTTIQ+e’, chéen béeykunsa’an tumen k’a’abéetkunsa’an u jejeláasil ba’alo’ob yaan ti’ a’almajt’aan, tumen ba’ax jets’a’an ti’ péétlu’umo’ob, ti’ kaajo’ob yéetel ti’ almejen a’almajt’aane’ ma’ táan u chíimpoltiko’ob tu beel tuláakal páajtalilo’ob unaj u yantal ti’ob, beey u tukulta’al tumen jaytúul máaxo’ob chíikbesik múuch’ilo’ob kaaj ku meyajo’ob tu yóok’lal ba’ax yaan u yil yéetel le je’ela’.

Kex tumen yaan jayp’éel ba’ax jets’a’an tumen Suprema Corte de Justicia de la Nación (SCJN), yóok’lal Corte Interamericana de Derechos Humanos, yéetel uláak’ k’a’anan a’almajt’aano’obe’, Péetlu’ume’ láayli’ u p’atik paachil u páajtalil máaxo’ob táaka’an ti’ le múuch’kaajila’.

Le je’ela’, chéen leelem chíikbesik Yucatáne’ jach jeets’el bix u péech’óolta’al u páajtalil le kaaja’, tumen ti’ máax jets’ik a’almajt’aan yéetel ti’ le Péetlu’uma’ yaan u ts’ook t’aanil tu yóok’lalo’ob, beey tu ya’alaj Amelia Ojeda Sosa, máax jo’olbesik u meyajil Unidad de Atención Sicológica, Sexológica y Educativa para el Crecimiento Personal (Unasse). 

Ka’alikil láak’inta’an tumen Jorge Fernández Mendiburu, u áabogadoil Indignacióne’, ku múul k’a’ajsiko’ob ba’ax ts’o’ok u béeykunsiko’ob tak walkila’, yéetel ba’ax u jeel ba’alo’ob láayli’ unaj u ts’aatáanta’al u meyajta’al ti’al u yutsil u páajtalil máaxo’ob jejeláas u sexual óolo’ob.

Tu k’iinil 15 ti’ julio ti’ u ja’abil 2019, u Congresoil Yucatáne’ tu p’ataj paachil je’el ba’axak k’eexil je’el ka’ach u beeta’al ti’ u a’almajt’aanil u kajnáalilo’ob le péetlu’uma’, le beetik ma’ éejenta’ab ka béeyak u ts’o’okol u beel xiib yéetel xiib wa ko’olel yéetel ko’olel. Te’e k’inako’obe’ u ka’atéenil úuchik u tse’elel le páajtalila’, ts’o’okole’ ma’ u chuk mix jump’éel ja’ab ka’aj yáax tse’elij. 

Jejeláas múuch’o’obe’ u péektsilmajo’ob ka yanak ya’abach áamparos, ti’al beyo’ u chíimpolta’al tumen ajpat a’almajt’aano’ob u páajtalilo’ob la jaats kaajila’, ba’ale’ ya’abach ba’al k’atik u beel, tumen yaan máake’ ma’ táan u yóotik ka yanak a’almajt’aano’ob ti’al u yutsil kuxtalo’ob. Ya’abach máako’obe’ láayli’ jach k’aalal u tuukulo’ob, ts’o’okole’ yaan u muuk’il u t’aano’ob yóok’ol le je’ela’, tumen ku táanilkunsiko’ob bix u pakta’al ba’al tumen najil k’uj, ts’o’okole’ ku p’ata’al paachil u páajtalilo’ob le kaaja’.  

Tu ja’abil 2009, ku ya’alik Amelia, k’ala’ab joolnaj ti’ je’el ba’axak je’el ka’ach u k’exa’al ti’ u a’almajt’aanil le péetlu’umila’, tumen mina’an mix u chan p’íit páajtalil u k’exa’al Código Civil y Familiar. Le beetik Indignacióne’ tu k’a’abéetkunsaj jejeláas ba’al ti’al u ya’alik, le ba’ax táan u beeta’alo’, jach táaj ma’ oka’an ti’ ba’ax jets’a’an ti’ a’almajt’aan. Le je’ela’, tu beetajo’ob tu táan Comisión de Derechos Humanos del Estado Yucatán (Codhey), ba’ale’ ma’ chíimpolta’ab ba’ax tu ya’alajo’obi’.  

Kex beyo’, múuch’kabilo’obe’ tu kaxtaj uláak’ bejo’ob ti’al u kaxtiko’ob ka chíimpolta’ak u páajtalilo’ob le jaats kajila’, kex tumen láayli’ yaan ba’ax k’atik u beelo’ob.  

Tu ja’abil 2012e’, tu t’anajo’ob juntúul áabogado meyajnaj ti’al u ts’áak áamparos ikil u kaxta’al u chíimpolta’al u páajtal u ts’o’okol u beel xiib yéetel xiib, beyxan ko’olel yéetel ko’olel, tu péetlu’umil Oaxaca. Beey túuno’, ikil múul meyajnaj yéetel Indignacióne’, tu xak’altukultajo’ob bix je’el u páajtal xan u ts’áako’ob áamparóo tu péetlu’umil Yucatán, ti’al u yutsil ka’atúul máak taak u ts’o’okol u beel, ba’ale’ ma’ táan u páajtal tumen ma’ chíimpolta’an u béeytal u beeta’al tumen le a’almajt’aano’. 

Tu jo’oloj jump’éel ja’abe’, leti’ ka’aj ts’a’ab yáax áamparo, ts’o’okole’ ma’alob úuchik u bin ti’ob tumen chíimpolta’abij. Le beetik nuupe’ béeychaj u ts’o’okol u beel ti’ le péetlu’umila’. Beey úuchik u káajal u k’a’abéetkunsiko’ob uláak’ áamparos, ts’o’okole’ tak walkila’ ts’o’ok maanal ti’ 100 u k’a’abéetkunso’ob ti’al u páajtal u ts’o’okol u beel xiib yéetel xiib, beyxan ko’olel yéetel ko’olel. 

Beey túuno’, ichil ba’ax yaan u yil yéetel bix u yóol trans máako’obe’, tu ja’abil 2018e’ j ts’a’ab k’ajóoltbil jump’éel patjo’ol a’almajt’aan, beeta’ab tumen Cindy Santos Ramayo, máax táan ka’ach u beetik u x pat a’almajt’aanil te’e k’inako’obe’, táaka’an ichil u almejen múuch’kabil Nueva Alianza, ba’ale’ mix juntéen xak’alta’ak, chéen beey tu’ubsa’ano’. Kex beyo’, ikil k’a’abéetkunsa’an áamparose’ yaan trans máako’ob ts’o’ok u béeytal u k’exik u ju’unil u jets’a’al úuchik u síijilo’ob. 

Beyxan tu ya’alaje’, ti’ le péetlu’umila’ yanchaj jun túul ti’ le yáaxak máako’ob, juntúul xi’ipal 12 u ja’abil, máax áanta’ab tumen u yuumo’obe’, béeychaj u k’exik u ju’unil tu’ux jets’a’ab siijil, ti’al u ts’a’abal je’el bix u yu’ubik u yóol. Ba’ale’ le je’elo’ béeychaj chéen tumen k’a’abéetkunsa’ab jump’éel áamparo.

 

Jeets’a’an bix u péech’óolta’al páajtalilo’ob

Ojeda Sosaae’ ku ya’alik u yaktáanta’al ba’al yéetel a’almajt’aan yane’, chéen u chíikulal táan u péech’óolta’al u páajtalil wíiniko’ob tumen máaxo’ob yaan u ts’ook t’aanil yóok’lal u páajtalilo’ob, tumen kex ojéela’an yaan tuukulmeyajo’ob ti’al u chíimpolta’alo’obe’, mix táan u xak’altukulta’al, wa ku tse’elelo’ob.  

 

Talam yanik ba’al

Te’e k’iino’oba’, yáax juntéen kéen yanak u ya’abil máak u almejen múuch’kabil Partido Acción Nacional (PAN) ichil Congreso Local, tumen 14 u túul aj pat a’almajt’aan ooki’i, yéetel tu kúuchil pat a’almajt’aanil u lu’um Méxicoe’ tu ti’alintaj óoxp’éel ti’ jo’op’éel táan u kaxtik ka’achij.

Le beetike’, chi’ichnak u p’áatal múuch’kabilo’ob ku meyajo’ob ti’al u chíimpolta’al LGBTTTIQ+ kaaj, tumen le almejenil múuch’kabila’ ts’o’ok u ye’esik ma’ táan u k’exik u tuukul, yéetel ma’ táan u éejentiko’ob kéet ts’o’okol beel, ichil uláak’ ba’al yaan u yil yéetel u jejeláasil sexual óol máak.

 

También te puede interesar: 

-Día Mundial de la Diversidad Sexual: Las banderas LGBTTTIQ+

-El arcoíris cubre la península con marchas a favor de la comunidad LGBTTTIQ+

-Para ser quien eres y verse en el espejo tal cual, hay que aceptarse: Geraldine Gracia

-Catalina y su madre, ejemplos de apoyo a la comunidad LGBTTTIQ+

-Kankalas, 'motorbikers' rodando por la diversidad

-Lucha judicial para garantizar derechos de la comunidad LGBTTTIQ+ en Yucatán

-Soy Miranda, soy futbolista y una mujer trans

-Hay que participar en la política para lograr los cambios que necesitamos: Omar Ortiz

-Casa Frida, refugio creado para apoyar a la comunidad LGBTTTIQ+ en CDMX

-Surge movimiento para educar a comunidad universitaria en temas de la diversidad

-La UE marca su línea roja frente a Hungría con los derechos LGBTTTIQ+

-Biden celebra el Mes del Orgullo, destacando los derechos LGBTTTIQ+

 

 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan