de

del

Mola’ayo’ob ti’al u ts’aatáanta’al tuusil meyajo’ob tu petenil Yucatáne’ ma’ no’ojanchajako’obi’

Modelo de fiscalías anticorrupción no ha funcionado en la península de Yucatán
Foto: Rodrigo Díaz Guzmán

Especial: Dejar el mal 

U xaak’alil Fiscalías Anticorrupción: Un ejercicio de transparencia y acceso a la información sobre su autonomía y resultados, beeta’ab tumen Escuela de Gobierno y Transformación Pública ti’alinta’an tumen Instituto Tecnológico de Monterrey, tu chíikbesaj fíiskalias ku meyaj ti’al ma’ u yaantal tuusil meyaj, wa kóorrpsyone’, ma’ táan u jóok’ol u meyaj je’el bix unaje’, tumen kex ti’ le óoxp’éelo’ob yaan ts’o’ok u beeta’al tak poolo’ob yéetel kex yaan xaak’alo’ob káajsa’ane’, ma’ béeyak u yantal mix jump’éel jets’ si’ipili’.

Ichil báax chíikpaj te’e xaak’al j ts’a’ab k’ajóoltbil tu winalil julio máaniko’, ila’abe’ iscalía Anticorrupción de Yucatán ti’ yaan tu kúuchil 15, ichil u xookil Autonomía, tumen u p’iisile’ 7 ti’ 12; Kaanpeche’ ti’ j p’áat tu yáax kúuchil, tumen yanchaj 10 puuntos ti’ yéetel Quintana Rooe’ j p’áat tu kúuchil 27, úuchik u yantal chéen kamp’éel puuntos.

Ti’ fíiskaliaso’obe’ k’áata’ab u tsoolil meyaj tu beetajo’ob ichil u yáax k’iinil enero ti’ u ja’abil 2019 tak 30 ti’ septembre ti’ u ja’abil 2020, ts’o’okole’ xak’alta’ab xan ba’ax ts’o’ok u béeykunsa’al ti’ u meyajo’obi’.

“Fiscalía ku no’ojanchajal tu meyaj kéen u ye’es yanchaj ba’ax ma’ patal beeta’abiki’, ts’o’okole’ ku kaxtik máax ti’ yaan u si’ipili’. Le beetike’, ka’alikil u kéet yantal u xookil tak pool beeta’an yéetel jayp’éel jets’ si’ipil yane’, yaan u jach chíikpajal u no’ojan meyaj le fíiskaliaso’obo’”, beey u ya’alal te’e xaak’alo’.

Tu péetlu’umil Yucatáne’, ichil enero 2019 tak septiembre 2020, yanchaj 233 tak poolo’ob tu táan le mola’aya’, ba’ale’ ma’ yanchaj mix jump’éel jets’ si’piili’; ma’ xan béeyak u su’utul mix jump’éel taak’ini’.  

Tu péetlu’umil Quintana Rooe’ ila’ab le fíiskalia yaan te’elo’ ma’ u ch’a’amaj bej ti’ u meyaji’, ts’o’okole’ ma’ xan sáasil ba’ax ku beetiki’, tumen ka’aj k’áata’ab ka k’u’ubuk ju’uno’ob ti’al u jaatsilo’ob le xaak’ala’ ma’ j núuka’ab mix ba’ali’.

Tu péetlu’umil Kaanpeche’, láayli’ ti’ le jats k’iino’obo’, k’ama’ab 308 u p’éel takpoolo’ob, ba’ale’ ma’ yanchaj xan mix jump’éel jets’ si’ipili’ mix xan su’utuk mix jump’éel taak’ini’, yéetel ma’ xan káajsa’ak ofisyo xaak’alo’obi’. Kex beyo’, yaan 19 u p’éel xaak’alo’ob káajsa’an.
Le ba’ax chíikpaj te’e fíiskaliaso’oba’ ku ye’esike’, ti’ u yóoxp’éelal ma’ no’ojanchajak u meyajo’obi’.  

Fíiscalias tu’ux asab uts úuchik u chíikpajalo’ob ti’al u ts’aatáanta’al tuusil meyaje’ leti’ le je’elo’oba’: Michoacán, tu’ux yanchaj 9 u p’éel jets’ si’ipil; Tamaulipas, yanchaj 6 u p’éel jets’ si’ipil; Zacatecas, yanchaj 6 u p’éel jets’ si’ipil; Nuevo León, óoxp’éel jets’ si’ipil yéetel Sonora tu’ux yanchaj xan óoxp’éel.

 

U k'aaba'inta'al fiskalo'ob

U xaak’alil Tecnológico de Monterrey tu ye’esaje’ jump’éel ba’ax k’a’anan ti’al u je’ets’el bix yanik u áautonomiyaile’, leti’e’ kéen je’ets’ek máax kéen u beet u fiskalil. Ti’al ka béeyake’ unaj: u ts’a’abal k’ajóoltbil páayt’aan, ti’al u kaxta’al máax no’ojan ti’al u táakpajali’; u táakpajal kex ka’atúul wa uláak’ máak ti’al u je’ets’el u yuumil. Beyxan, u táakpajal kaaj, ti’al u jach ilik bix u yúuchul tuláakal ba’al, tumen je’el u páajtal u líik’sik u t’aano’ob kéen u yilo’ob yaan ba’ax jela’an kéen jo’op’ok u beeta’al.

Tu péetlu’umil Yucatáne’ ma’ beeta’ab páayt’aani’, mix táakpaj kaaji’. Kaanpeche’ chéen jump’éel puunto tu jóok’saj ka’aj ts’a’ab k’ajóoltbil páayt’aan ti’ kaaj, ba’ale’ mix jump’éel puunto yanchaj yóok’lal u táakbesa’al kaaj tu k’iinil u beeta’al. Quintana Rooe’ chéen jump’éel puunto tu jóok’saj tu’ux unaj u táakbesik ka’atúul wa uláak’ máak ti’al le jets’a’al yéetel mix ba’al ti’ u páayt’aanil mix xan ti’ u táakbesa’al kaaji’. 

 

Taak’in ti’al meyaj

Xaak’ale’ ma’ xan béeychaj u kaxtik ba’alo’ob yaan ba’al u yil yéetel taak’in jets’a’an ti’al u meyaj le mola’ayo’oba’ tu péetlu’umil Yucatán yéetel Quintana Roo; yéetel Kaanpeche’ ojéelta’ab j ts’a’ab 11 miyoonesil 187 mil 833 pesos, kex tumen ma’ no’ojanchajak meyaj ku beetiki’.

 

Sáasil meyaj yéetel u yojéelta’al ba’ax ku beeta’al ich Fiscalías en Combate a la Corrupción

TI’al u xak’alta’al u p’iisil sáasil meyaje’, ba’ax chíikpaje’ jatsa’ab yéetel u boonilo’ob jump’éel semaafo. Yucatáne’ jatsa’ab yéetel k’aank’an boonil, ku na’ata’al beey lu’umo’ob tu’ux ma’ ts’ook j ts’a’ab k’ajóoltbil ba’ax ku k’áata’ali’ wa ma’ sáasilkúunsa’ab tu beeli’. Kaanpeche’ ya’ax boonil ts’a’abij, leti’e’ tu’ux núuka’ab tuláakal ba’ax k’áata’ab yéetel sáasil ba’ax tu ts’áajo’ob k’ajóoltbil. Quintana Rooe’ chak u boonil, tumen ma’ tu núukajo’ob ti’ ba’ax k’áata’ab wa ma’ chúukpaj mix jump’íit ba’ax tu ya’alaji’.

 

También te puede interesar: 

-Modelo de fiscalías anticorrupción no ha funcionado en la península

-Gobierno de Aysa facturó millones, por cursos que nunca se impartieron

-Funcionarios públicos, por méritos; no por compadrazgo: Iapqroo

-Corrupción persiste: 71 por ciento de yucatecos la percibe con frecuencia, revela encuesta

-Contraloría social: ciudadanía a la rendición de cuentas en QRoo

-Maltrato a policías influye en niveles graves de corrupción: organización

-Denuncian que persiste la corrupción en Pemex y el STPRM

-Fiscalía Anticorrupción de Campeche con nulos resultados desde 2017: Gómez Saucedo

-Urgen a seguir mecanismos inclusivos para atender denuncias de corrupción en Yucatán

-Cada entidad decide cómo sancionar la corrupción

-Yucatán ocupó el segundo lugar del IEDF 2021, de 'Impunidad Cero'

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan