de

del

Ka tu chukaj láas 17 oráas ti’ u k’iinil 25 ti’ noviembree’, x jo’ilo’obe’ káaj u much’ikubáajo’ob Parque de la Mejorada ti’al u beetiko’ob xíimbalil yóok’lal 25N, U K’iinil u Kaxta’al u Xu’ulsa’al Loobilaj ku Beeta’al ti’ Ko’olel. Tu ts’o’oke’, ti’ j náako’ob tak Paseo de Montejo.

Yanchaj kex 250 u túul ko’olel tu much’ajubáaj ti’al u líik’sik u t’aan, ti’al u k’áatiko’ob ka yanak p’iis óol yéetel ti’al u xu’ulsa’al loobilajil yaan tu lu’umil Yucatán. Te’e súutuko’, táakpaj ko’olel loobilta’an, u láak’ ko’olel kíinsa’an yéetel ko’olel ku ba’atel sáansamal ti’al u xu’ulsa’al je’el ba’axak loobilajil yaan.

Yéetel nojts’íibe’, tu chíikbesajo’ob loobilaje’ tu paalil máak ku káajal, kéen p’a’atak paalal tumen u yuumo’ob, ba’ale’ beyxan kéen u yil paalal u lobilta’al u na’. Beyxan, tu ya’alajo’obe’, kéen jo’op’ok u xíimbalo’ob ich kaaje’ ku ya’alal ba’al ti’ob wa ku yantal máax ch’a’ak u paacho’ob, “le beetik sajko’on xíimbal kex k’iin wa kex áak’ab”.

X ma’ keetil kuxtale’, ku chíikpajal mantats’ ti’ ba’alo’ob je’el bix tumen kaabal yanik u náajal ko’olel wa ku ke’etel yéetel u ti’al xiib, kex tumen léeyli’ leti’e’ meyaj ku beetiko’obo’; wa xiibe’ ku jo’op’ol u beetik ba’al ma’ unaj tu táani’; ko’olele’ ku loobilta’al  yéetel ku yantal tak u beetik óoxp’éel meyajo’ob ti’ jump’éel k’iin. 

“Kéen k líik’s k t’aan yóok’lal wa ba’ax ku yúuchul to’one’, ya’abach juntéene’ mix tech u yéejenta’al”. 

Tu ts’ooke’ yanchaj t’aano’ob tu yawatajo’obi’: "ma’ táan u kaláantiken aj kanan kaajo’ob, in wéet ko’olelil beetik”. 

También te puede interesar: 

-Exigen erradicar la violencia contra las mujeres en Mérida

-Acciones, no simulaciones, piden feministas de QRoo en el 25N

-Conmemora el Instituto de la Mujer de Campeche el 25N

-Mujeres marchan en CDMX contra la violencia de género

-Develan Antimonumenta Feminista en Yucatán

-AMISY presenta iniciativa ciudadana 3 de 3 contra la Violencia

-Dan banderazo a 16 días de activismo feminista en Cancún

-Buscan penalizar variables de delitos digitales en QRoo

-Violencia hacia mujeres indígenas no nace como costumbre en comunidades: activistas mayas

-Urgente perspectiva de derechos humanos en sistema de justicia para resolver feminicidios

-En comunidades mayas persisten agresiones contra mujeres trans

-Acceso a justicia y seguridad, exigencia de feministas a las autoridades tulumnenses

-En Yucatán falta que se legisle con visión de género y dejar a un lado prácticas machistas: Canadem

-Autonomía económica, para erradicar la violencia contra las mujeres

-Diferencias entre partidos en sesión por Día Internacional contra Violencia a Mujeres

-María Elena Ríos pide en el Senado legislar contra ataques a mujeres con ácido

-Más de la mitad del mundo sufre la pandemia de violencia contra mujeres: ONU

-Una de cada dos mujeres asegura haber sido víctima de violencia durante la pandemia: ONU

-Neoiconoclasia, protesta feminista legítima

-Ka jach beeta’ak meyaj, ma’ chéen beey tu beeta’ali’, u k’áatanil u x féeministailo’ob Q Roo yóok’lal 25N

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan