Meyajo’ob unaj u beeta’al ti’al u kaláanta’al úuchben kaajo’ob je’el bix Chichén Itzá, ts’o’ok u jach yúuchbentale’, jach noj ba’al tumen yóok’lal u k’eexilo’ob yóok’ol kaabe’ yaan k’iine’ ma’ tu béeytal u jach ojéelta’al bix yanik le kúuchilo’ mix xan ba’ax ku taal u k’iin yéetelo’obi’.
“Le je’ela’ ku talamtal tumen tuláakal ba’al je’el u yúuchule’, ma’ tu páajtal k-ojéeltik ba’axob k’eexilo’ob ku taali’. Chéen ba’ax k-ojele’, táan u bin u tijil ba’al yéetel k’éexilo’ob je’el u talamtalo’obe’, ts’o’okole’ je’el u k’uchul tak u k’askúunto’ob wa u xupo’ob ba’al”, tu tsolaj ti’ k’áat chi’ tsikbal Claudia García Solís, máax jo’olbesik u meyajilo’ob u kaláanta’al yéetel u yutskíinsa’al u yúuchben kaajil Chichén Itzá.
Te’e kúuchilo’, tuláakal píich’tuunicho’obe’ jéechkab yaniko’ob, ts’o’okole’ jayp’éel ti’ le yano’obo’ yaan u yáal boono’ob jach najmal u kaláanta’al.
Kex tumen u yúuchben kaajil Chichén Itzá beeta’ab yéetel mu’uk’an nu’ukulo’obe’, ma’ u k’áat u ya’al wa ma’ tu k’astalo’ob kéen máanak k’iini’. Le beetike’, arkeeologo’obe’ u yojelo’ob k’a’abéet u jach beetiko’ob jump’éel noj meyaj ti’al u kaláantiko’ob tu beel tuláakal ba’ax yaan te’elo’, je’el u boonil le pak’o’obo’ yéetel ba’ax woja’an te’e sajkab tuunuicho’obo’.
También te puede interesar: Chichén Itzá contra el cambio climático: el reto de la conservación
Ba’ale’ ma’ tu juunal yano’obi’, u máaxo’ob jach kaambanaja’anob ti’ u mola’ayil Instituto Nacional de Antropología e Historia (INAH) táan u múul meyajo’ob yéetel u jeel máako’ob u yojelo’ob jejeláas ba’alob, yéetel ku meyajo’ob ti’ jejeláas kúuchilo’ob yaan tu peetenil Yucatán, ti’al beyo’ u páajtal u na’atal ba’ax je’el u yúuchul ti’ le kúuchilo’obo’, ti’al u kaláanta’alob tu beel.
Beyxan leti’obe’, ku xak’altiko’ob míikroorganismos ku ts’a’abalob tu yóok’ol kabil le tuunicho’obo’, ti’al u beetiko’ob uts ti’ le kúuchilo’, chéen ba’axe’ sajbe’entsil u p’áatalo’bo wa ku tijla’ajlo’ob tumen ku lakiko’ob ba’al kéen luk’sa’akob.
“Uláak’ ba’ax ku meyajta’ale’ leti’e’ íidrolisiso’, meyaj ku beeta’al kéen xa’ak’ta’ak diooxido de carbono yéetel koj síis, ti’al u beeta’al u ts’úukul sajkab tuunich, tumen kex ma’ sáasil u yila’ale’, yaan tu’ux ku bin u xu’upul. Yaan ba’al ku bin u k’astal ti’ u nu’ukulil beeta’an yéetel ti’ u kúuchilil”, tu tsikbaltaj.
También te puede interesar:
Chichén Itzá, mucho más que una maravilla del mundo moderno
El Tren Maya ''democratizará'' la llegada de visitantes a Chichén Itzá: arqueólogos
Más de 70 por ciento de los visitantes de 'Chichén' provienen de QRoo: AMAV
Corredor artesanal de Tulum, paso obligado de los visitantes a Chichén Itzá
Un recorrido fotográfico por Chichén Itzá en el pasado
Chichén Itzá contra el cambio climático: el reto de la conservación
'Chichén Viejo' todavía mantiene sus secretos lejos de la mirada visitante
Hemos vivido engañados: El equinoccio no era relevante para los mayas
¿Cuánto cuesta la entrada a Chichén Itzá?
“Úuchben Chichén”, jun jaats kaaj ma’ je’ek’ab ti’al xíimbaltbili’
Ma’ chéen ki’ichkelem kúuchili’, Chichén Itzáe’ u ba’alumbáaj kaaj
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan