de

del

Foto: Fernando Eloy

Especial: Derecho a decidir 

Ikil u kaxta’al u luk’sa’al u si’ipil kéen éensa’ak paal tu lu’umil Yucatáne’ yaan u jeel tsikbalta’al, jach u xanile’, tu ja’abil 2022, Vida Gómez Herrera, x pat a’almajt’aan te’e lu’uma’ táaka’an ichil alamejen múuch’il Movimiento Ciudadanoe’, u k’áat ka káajak u tsikbalta’al ich Parlamento Abierto ts’o’okole’, ma’ili’ oksa’ak túumben tuukul a’almaj t’aan yóok’lale’, unaj u yoksa’al tu tuukul kaaje’ le ba’ax je’elo’ najmal ti’al u chíimpolta’al u páajtalil wíinik.

Ku ya’alike’ k’a’anan ka je’ets’ek tu a’almajt’aanil Yucatáne’, u páajtalil u jets’ik ko’olel wa u k’áat ka yanak u paalal wa ma’; le beetike’ ku páa’tik ka luk’sa’ak u kuuch máax ku beetik. Beyxan tu ya’alaje’, úuchik u je’ets’el tumen Suprema Corte de Justicia de la Nación (SCJN) a’almajt’aane’ ma’ táan u táakmuk’tik u ts’a’abal si’ipil kéen éensa’ak paale’, najmal u xak’alta’al u jaatsilo’ob a’almajt’aan yaan ti’ lalaj péetlu’umo’ob.

Le beetike’, ts’o’ok u yáax ch’a’achibtik te’e Congresoo’ “ti’al u kaxtik ka chíimpolta’ak ya’abach ko’olel yéetel xiib, ti’ Yucatán yéetel ti’ uláak’ péetlu’umo’obe’, máaxo’ob ts’o’ok u ba’atelo’ob ya’abach ja’ab ti’al ka éejenta’ak”.  

Ku ya’alike’, najmal u xak’alta’al Código Penal de Yucatán, tu jaatsil 390, tumen ti’ ku je’ets’el unaj u ts’a’abal u si’ipil máax ku yéensik paal (lela’ ts’o’ok u p’áatal kúulpach ti’ ba’ax jeets’el ti’ U Noj A’almajt’aanil México).

Ts’o’okole’, kex tumen jaaj yaan jayp’éel ba’alo’ob jeets’el je’el u béeutal u yéensa’al paale’, je’el bix kéen beeta’ak u yóol ko’olel tumen xiibe’, “ku yantal talamilo’ob tu yóok’lal, tumen ko’olele’ ku yantal u ye’esik ba’axten u k’áat u jets’ le wa ba’axo’, ba’ale’ le je’elo’ chéen jump’éel ba’al unaj u jet’sik leti’”.

U tsikbalta’ale’ unaj u pakta’al je’el bix unaje’, tumen ma’ jun takáalili’ bix yanik tuláakal ko’oleli’; yaan ko’olel ti’ le mejen kaajo’ob beeta’an u yóolo’ob, ts’o’okole’ ku jet’siko’ob ka yanak u chaampalo’ob, chéen tumen “u yantal u ye’esiko’ob ba’axten u k’áat u yéenso’obe’ ku beetik u ka’a yu’ubik táan u loobilta’al”. 

Le beetik ti’ leti’e’ yaan u yóol u beetik u tsikbalta’al ba’ax yaan u yil yéetel u yéensa’al paal, je’el beyka’aj ka k’a’abéetchajake’, “tumen séeba’an u jáanjan t’aan máak wa chéen tu juunal ku t’aan”.

 

También te puede interesar: 

-Hay abortos seguros, pese a obstáculos antiderechos

-QRoo, a la cabeza de mujeres que acuden a la CDMX a interrumpir su embarazo

-Interrumpir el embarazo, nuestra elección y derecho como mujeres: testimonios

-En cuatro municipios de QRoo anuncian marchas feministas a favor del aborto

-Fondo María, 12 años acompañando en abortos seguros

-Esta Legislatura abordará la despenalización del aborto de forma seria: Vida Gómez

-''Debe eliminarse estigma a mujeres que deciden sobre su cuerpo'': activista

-Red de mujeres apoya con medicamentos para abortar en la península de Yucatán

-Reconoce Inmujeres a grupos 'marea verde' por aborto legal

-Congreso yucateco con despenalización del aborto en la mira

-Día de Acción Global por el acceso al Aborto: Una cuestión de derechos humanos

-Ts’o’ok lajka’ap’éel ja’ab káajak u meyaj Fondo María ikil u kaláantik u yéensa’al paal

 

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan